Riigikogus täna toimunud arupärimisel avalikustas siseminister Igor Taro (Eesti 200), et kaitsepolitseiameti sisendi alusel võeti e-residentsus ära Võrumaale mineraaltehast rajada soovivalt Iisraeli-Venemaa topeltkodakondsusega ärimehelt Sergei Ugerilt. Seda tänu EKRE-le, kes tegi nii põhjaliku ja sisulise arupärimise, et pärast selle sisseandmist Riigikogus, hakkasid julgeolekuasutused liigutama ja tühistasid Vene joogiveeärimehe e-residentsuse.
“Sellised ärimehed peaksid meil olema kõik sanktsioneeritud,” ütles täna parlamendis arupärimist tutvustanud Riigikogu liige Helle-Monika Helme (EKRE). “Ta on seotud ka praegu Venemaal võimsalt tegutsevate firmadega. E-residentsust on müüdud kui Eesti edulugu, kuid julgeolekuasutused on kommunikeerinud, et seda kaudu päris palju julgeolekuohtu siseneb meile. Kui Ugeril lõppes see 2023. aastal ära, siis seda kummalisel kombel pikendati viieks aastaks.”
Helle-Moonika Helme täna Riigikogus arupärimist tutvustades:
“See arupärimine on tõesti esitatud Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkuse kohta seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega. See on nüüd selline eelnõu, mis on päriselt ka sündinud nagu ühendusest rahva ja rahvaesindaja vahel.
Lihtsalt taustaks ja selgituseks, et see ei ole lihtsalt selline, kuidas ma ütlen, NIMBY-eelnõu, vaid tõepoolest, kogu lugu sai alguse sellest, et kõigepealt kohalikud elanikud Väimelas hakkasid tundma imelikke tervisehädasid, iiveldust ja peapööritust. See kestis juba pikalt ja ära ei läinud. Lisaks hakkasid nad tundma väga tugevat ja kestvat väävlihaisu oma elukohas.
Nad hakkasid asja uurima ja selgus, et nende teadmata on Väimelas alustatud mineraalvee puurimisi. Sealt puuraukudest see hais levis üle kohaliku asula ja inimesed olid sellest väga häiritud. Kohalikud inimesed hakkasid siis asja uurima ja selle tulemusena me olemegi praegu siin selle arupärimisega.
See arupärimine ei ole lihtsalt niisama. Üks asi on see, mis meil on siin kirjas praeguses arupärimises siseministrile. Selle lühike kokkuvõte võib-olla oleks selline. Me kõik teame, et 2022. aastal algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja Euroopa Liit on kehtestanud Venemaale nüüd juba 20 sanktsioonipaketti, milles kõigis Eesti osaleb. Väga tugevalt on sanktsioneeritud ka kõik Vene päritolu ärimehed, viisil või teisel. Me muidugi teame, et meil on sellest ajast näide ka täitsa olemas, kuidas sanktsioonid olid kehtestatud, kõikidel pandi äritegevus kinni, aga mõned, kes olid nagu rohkem välja valitud, said äritegevust jätkata. Tuletame meelde ekspeaminister Kaja Kallase ja tema abikaasa Vene-suunalist äri.
Siin samamoodi peaksid põhimõtteliselt sellised äritegevuse liinid, sellised ärimehed olema meil kõik sanktsioneeritud, aga Venemaa ärimees Sergei Uger oli tegelikult küll juba enne seda registreerinud Eestis Tartumaal Soinastes – enne sõja algust siis – endale kuuluva firma Cone Forest OÜ. Ta on ka seotud praegu Venemaal väga võimsalt tegutsevate firmadega. Ta on lauaveetootja, Šiškin Les, Fabrika Kofe, Šiškin Les Torg omanik. Muuseas, see Šiškin Les Torg omab ka plahvatusohtlike ja tuleohtlike tööstusrajatiste käitlemise litsentsi.
Selline ärimees on siis saanud meil äritegevuse loa. Ta sai seda luba taotleda ja talle ka väljastati, sest tal oli sel hetkel kehtiv e-residentsus. E-residentsus on meil teatavasti üks selline huvitav asi, et kunagi ta väga suure hurraaga sisse viidi ja teda on müüdud kui Eesti edulugu, aga meie julgeolekuasutused on ka praeguseks viisil või teisel kommunikeerinud, et e-residentsuse kaudu tegelikult päris palju julgeolekuohtu nagu siseneb meile. Ja kummalisel kombel, kui tal lõppes e-residentsus ära, seda pikendati 23. märtsil 2023 – siis, kui sõjategevus käis täie hooga – viieks aastaks. Siseminister oli siis Lauri Läänemets. Tegelikult seda võib ju pikendada, aga kaks tingimust peab olema täidetud: ta peab olema eelnevalt e-resident – seda ta oli–, aga taotlejal peab olema ka Eestis püsiv majandustegevus. Ja vaat siit tulevad tegelikult päris suured probleemid, sellepärast et tegelikult avalikest andmebaasidest ei nähtu, et Ugeril oleks olnud sel hetkel Eestis püsiv majandustegevus. Ja seoses selle kõigega me oleme esitanud päris pikad ja põhjalikud küsimused siseministrile. Ma väga palun, et siseminister loeks ka need küsimused ette, et siis Eesti avalikkus kuuleks …
Ja meil on ka veel päris palju lisaküsimusi. Nii et ma loodan, et tuleb huvitav debatt.”
Pall on KAPO käes
Helme imestas ka, et kuidas ta oli saanud varem nii mastaapselt toimetada, ilma, et keegi polnud justkui märganud ning saanud kohalikust omavalitsusest kõik load puurimiseks, on miljoniküsimus!
“Ilmselt on mööda vaadatud ka asjaolust, et lubatud kolm puurkaevu on pääsenud keskkonnauuringute ja põhjaveeuuringute nõudest, kuna väljavõetava vee mahuks on määratud igale kaevule 300 kuupmeetrit, mis ei nõua uuringute teostamist, samas aga iga kaevu projekti eraldi vaadates annab tulemuseks juba 2800 m3 kokku, mis kohe kindlasti läheks kõikvõimalike mõjude hindamise ja uuringute nõude alla,” kõneles ta, lisades, et kelle käsi seal mängus on, et see asjaolu radari alt läbi läks ja KOV andis lahkelt puurimiseks load, seda peaks nüüd KAPO selgitama.
Helle-Moonika Helme: “Siseminister Igor Taro, kes tuli täna Riigikogu saali arupärimisele vastama, ainult muigutas ja eriti vastata ei tahtnud… Tema vastustest jäi tõesti mulje, et temale alluvates struktuurides töötavad lauskäpardid. Kui nüüd vastavad asutused tahaksid oma mainet puhtamaks saada, peaksid nad selgelt välja ütlema, et minister ajas käojaani, võtma jalad kõhu alt välja ja päriselt tegutsema hakkama. EKRE on neile detailse sisendi selleks igatahes andnud!”
Vaata lisaks:
