Uudiseid

Pääsküla kool rajab katuseaia

Autor: Jukko Nooni

Osa talgulistest, kes korrastasid 1. mail korraldatud talgutel
kooli õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks
vajalikku inventari. (foto: Pääsküla kool)
Selle aasta kevadel liitus Pääsküla kool rohelise kooli programmiga. Sellega seoses osaletakse ka linnaaianduse projektis, mille käigus rajatakse katuseterrassile aed.Pealinna koolide seas on see uuenduslik ettevõtmine. Pääsküla kool on üks kahest üldhariduskoolist, kes katuseaeda teeb. Teine on Tallinna saksa gümnaasium Mustamäel, kus alustatakse sellega pärast renoveerimise lõppu. Kolmas õppeasutus on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Ettevõtmise eestvedaja on kooli majandusjuhataja ja loodusringi juhendaja Ene Urman, samuti on olnud nõu ja jõuga abiks tööõpetuse õpetajad Urmas Vinter ja Ulvar Kaugemaa. 1. mail korraldatud talgutest võttis osa ligi 60 talgulist, kes korrastasid õueala ning aitasid meisterdada katuseaia tarbeks vajalikku inventari.

Rohelise kooli programmiga on Nõmmel liitunud juba mitu lasteaeda, kuid koolidest on Pääsküla kool praegu ainus. Ene Urman rääkis, et see on mõtteviisi kujundamine, kestliku arengu ning säästva eluviisi põhimõtete kinnistamine lastes. «Rohelise kooli programmis ja linnaaianduse projektis osalemine on osa sellest, mida on võimalik lõimida ka õppetöö ja huvitegevusega koolis,» selgitas ta.

Katuseaia rajamise mõte tekkis täiesti loomulikult. Koolil oli olemas 400-ruutmeetrine katuseterrass, mida seni eriti kasutatud ei olnud. «Meie idee kiideti heaks ja saime keskkonnaametilt linnaaianduse projekti raames toetust,» rääkis Urman.

Pääsküla kooli katuseaeda saab kasutada nii õuesõppeklassina kui ka puhkealana. «See on lõimitud tervesse õppeprotsessi. 2.-3. klassi lapsed tegid aiaplaane, taimede eest hakkavad hoolitsema peamiselt loodusringi ja pikapäevarühma lapsed koos juhendajatega, robootikaring rajab sinna tilkkastmissüsteemi. Aga see on seotud loodusõpetuse, bioloogia, kokanduse, puutöö õpetamisega, samuti saab seal uurimistöödes rakendada avastus- ja aktiivõppe meetodeid,» selgitas Urman.

Mida aga on plaanis kasvatama hakata? «Mitmesuguseid aed- ja juurvilju, kindlasti paneme mulda nii kartuli kui kõrvitsa. Katuseaias saavad õpilased näha taime arengut seemnest seemneni, looduse toimimist terviksüsteemina,» rääkis Ene Urman.

Lisaks istutuskastidele on katuseaias olemas kompostimiskastid. Tööõpetuse tundides on kavas meisterdada putukahotell. Õpilased soovivad, et tulevikus oleks seal ka väikene veesilm ja purskkaev.

Loe otse allikast

No tags for this post.

Kommenteeri