Viikingid
| See artikkel on meresõitjatest; Eesti laeva kohta vaata Viiking (laev); vene filmi kohta vaata Viiking (film); Ameerika telesarja kohta vaata Viikingid (sari). |

(Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887)

Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).[1]

Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.
Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Viikingite laevastikku nimetatakse leiðangr'iks.[2] Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.
Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.
Viikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–12. sajandil) ka eestlased, eeskätt saarlased.
Viikingite üks olulisemaid pühasid oli jõulud, mil nad pritsisid üksteist verega, jõid kanget õlut ja sõid palju sealiha.[3]
Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.
Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama ebaajalooliselt idealiseeritud hulljulgete võimsate sõdalastena. Hilisema popkultuuri (filmid, koomiksid jms) mõjul levisid võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval jäljendavad ja järgivad muinasajaloo huvilised viikingiajastu ainelist ja vaimset kultuuri igapäevaelus, viikingilaagrites, -festivalidel, vabaõhumuuseumites ja teemaparkides.
Põhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi natsionaalsotsialismi ideoloogia. Osa viikingihuvilisi on koondunud odinismi, asatrud, wotanismi jt uuspaganlikke uskumusi järgivatesse religioossetesse ühendustesse. Äärmuslikud tõekspidamised ja konfrontatsiooni otsimine põhjustas Norras kirikute saripõletamise viikingihuvilise Varg Vikernese poolt.
Vaata ka
Viited
- ↑ 17. juuli 2019, Population genomics of the Viking world, biorxiv.org
- ↑ "Leiðangr oli viikingite superjõud". Imeline Ajalugu. Vaadatud 5. juulil 2025.
- ↑ "Blood, sacrifice and drunkenness: How Christmas was celebrated in the Viking Age - University of Agder". www.uia.no (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2026. Vaadatud 10. jaanuaril 2026.
Välislingid
- Marika Mägi, Kes olid viikingid? Käsmu meremuuseumi veebilehel
- Viikingitest Visitswedeni veebis
- Ushkuiniks
- Ardnamurchan Viking boat burial discovery 'a first'. The site, at Ardnamurchan, Scotland, is thought to be more than 1,000 years old, bbc.co.uk, 19 October 2011
- Margot Kuitems, Birgitta L. Wallace, Charles Lindsay jt. Evidence for European presence in the Americas in ad 1021 | Abstract. Nature, 2021