
Kanada türanni ja liberaalse maniaki Trudeau valitsus sai Kanada Apellatsioonikohtult valusa obaduse silme vahele, kui kohus otsustas, et 2022. aastal veokijuhtide konvoi laiali peksmiseks välja kuulutatud riiklik eriolukord oli ebaseaduslik ja põhjendamatu.
Pärast kaht aastat ametlikku juttu „kanadalaste kaitsmisest“ kinnitas kohus seda, mida kriitikud teadsid algusest peale: Eriolukordade seadus (Emergencies Act) ei ole mõeldud sundsüstimisest raevunud rekkajuhtide vaigistamiseks, kes protesteerisid igati põhjendatult kodanikuvabaduste piiramise vastu.
Kohtunikud olid otsekohesed. Ottawa valitsusel, ütlesid nad, ei olnud kunagi „faktilist ega õiguslikku alust“ riikliku eriolukorra väljakuulutamiseks. „Kuigi blokeeringud ja konvoi-protestid Ottawas võisid olla häirivad ja segavad, jäid need kaugele alla riikliku julgeoleku ohu taseme.“
Teisisõnu: konvoi võis liikluse ummistada, aga riiki see ei kukutanud. Konvoi algas vastuseisuna vaktsiinikohustusele ja vaktsiinipassidele ning muutus laiemaks protestiks valitsuse omavoli vastu. Veokid täitsid Ottawa kesklinna ja kohvikuomanikud läksid närvi. Kuid kohus ütles, et ka see kõik ei moodustanud riiklikku kriisi.
Kohus nõustus varasema kohtuniku Richard Mosley järeldusega, et valitsuse Eriolukordade seaduse kasutamises puudus „põhjendatus, läbipaistvus ja arusaadavus“. Mosley oli juba varem leidnud, et valitsus rikkus põhiseaduslikke õigusi, külmutades pangakontod inimestel, kes ei olnud seadust rikkunud.
Apellatsioonikohtunikud märkisid, et „puudusid tõendid, et Ottawa elanike elu, tervis või turvalisus oleks olnud ohus“, ning kritiseerisid seda, kuidas pangad otsustasid, kelle kontod külmutada.
Mõnel juhul tuginesid finantsasutused meediakajastustele ja sotsiaalmeedia postitustele, et otsustada, kellel ligipääs rahale ära võtta. Pilt ametnikest, kes Facebooki kerides otsustavad, kelle finantsiliselt pagendusse saata, räägib palju tollasest omavolist ja seadusetusest.
Valitsus, nagu arvata võis, vaatab otsuse praegu üle ja kaalub edasikaebamist. Avaliku julgeoleku ministeeriumi pressiesindaja, tuntud põhulõug Simon Lafortune ütles, et Ottawa „jääb kindlaks oma pühendumusele kanadalaste turvalisuse tagamisel“. See on sama bürokraatlik keel, mis nad alguses hätta jättis.
Kohtuotsus on hoiatuslasuks võimu laieneva kasutamise kohta eriarvamuste mahasurumiseks ja kriitikute finantsiliseks lömastamiseks. Eriolukordade seadus loodi paanika piiramiseks, mitte repressioonide heakskiitmiseks.
Kohtuotsus taastab mõtte, et ebamugavus ei võrdu ülestõusuga. Neile, kes veel usuvad eriarvamuse õigusesse, ei ole see otsus ainult veokijuhte või vaktsiine puudutav. See on küsimus, kas valitsus võib ise otsustada, millal demokraatia lihtsalt enam ei kehti.
Kanada türanni ja liberaalse maniaki Trudeau valitsuse all on väga halb elada, aga Eestis on veel halvem, sest meil ei ole ükski vaipsüstimise kohtuasi õigust jalule seadnud, ükski e-valimiste kohtuasi pole probleemi lahendanud ja isegi kui hr Varro Vooglaid sai kohtus võidu valetanud kõrgeaususe Kaja Kallase üle, jäi lõviosa kohtukuludest ikkagi võitja kanda. Kohutav, meie kaporatuuri hunta on väljakannatamatu luupainaja.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 20.01.2026