Hiljuti avaldatud auditis leidis riigikontroll, et Eesti varude keskus (EVK) on valitsuse kriisivarude ootust muutnud omaalgatuslikult. Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo nõustus riigikontrolli kriitikaga, leiab keskus ise, et ministeeriumid on nende osutused probleemidele tähelepanuta jätnud.
Auditist selgus, et kuigi valitsus on EVK-le seadnud eesmärgiks toita tervet elanikkonda 14 päeva, siis EVK on uueks eesmärgiks omaalgatuslikult märkinud toita kõigest kümme protsenti elanikkonda kuu aega.
“Paraku ei kuulnud riigikontroll auditi käigus mingeid ammendavaid selgitusi, miks on võetud eesmärk varustada just kümnendikku elanikkonnast, mistõttu jätab see eesmärk laest võetud mulje,” ütles riigikontrolör Janar Holm.
Lisaks sellele märkis audit, et EVK toiduvarust moodustab ligikaudu kaks kolmandikku jahu. Poolt sellest kogusest pakuvad EVK lepingupartnerid aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei pruugi kriisioludes olla kohe kasutatav.
Varude keskus on enda sõnul alates 2022. aastast juhtinud vastutavate ministeeriumite tähelepanu asjaolule, et praeguses sõnastuses ja eraldatud vahenditega pole toiduvaru moodustamise eesmärk saavutatav.
Neljapäevases intervjuus Vikerraadiole lisas EVK juhatuse liige Priit Ploompuu, et neil on raske hoiustada piisavalt suurt valmistoidu varu, sest see on liiga kallis ning läheb teatava aja möödudes lihtsalt riknema.
Samas selgitas Ploompuu, et valitsuse varude ootused, mida EVK seni täita pole suutnud, on tegelikult kriisisituatsiooniks liiga väikesed.
“Lõplik eesmärk peaks tegelikult olema midagi rohkemat kui lihtsalt 14 päeva sajale protsendile elanikkonnast. Sõda Ukrainas näitab, et kui me peame olema valmis halvimaks, siis on oluline, et meie tööstus ja kaubandus on toimepidevad ja me elame üle palju pikema perioodi kui see neliteist päeva,” sõnas Ploompuu.
Minister Keldo aga leidis, et kõik on korras, täpsemalt järgmisi samme tema vastusest ei selgunud. Samamoodi on jätkuvalt probleeme avariitanklate ja kütusevarudega.
Eesti Varude Keskuse juhatuse liikme Priit Ploompuu sõnul on EVK alates 2022. aastast juhtinud tähelepanu sellele, et suuremahulise valmistoiduvaru moodustamine eeldaks delegeeritud varu mudelist loobumist. See tähendaks toidu väljaostmist, suuremaid kulusid ning vältimatut toidu hävitamist säilivusaja möödumisel. „Kogu elanikkonnale kahe nädala valmistoiduvaru väljaostmise ja haldamise kogukulu oleks kümne aasta jooksul ligikaudu 65 miljonit eurot ning kaasa tooks hinnanguliselt 24 000 tonni toidu hävitamise,“ märkis Ploompuu. Praegune mudel nõuab seevastu riigieelarvest ligikaudu 0,5 miljonit eurot aastas ning ei too kaasa toiduraiskamist.
Kuna toiduvaru eesmärki ei ole poliitilisel tasandil täpsustatud, pidi EVK Ploompuu sõnul seadma sihi iseseisvalt.
Allikas: ERR/EVK
