Tallinna derbi

Tallinna derbi 100, 5. mai 2024

Tallinna derbi on jalgpalliklubide FC Flora ja FCI Levadia vaheline vastasseis. Esimest korda 1999. aastal mängitud duelli peetakse Eesti jalgpalli tuliseimaks rivaliteediks[viide?], kusjuures Flora ja Levadia on riigi kaks suurimat ja edukaimat jalgpalliklubi.[viide?]

Kuigi Levadia on asutatud Maardus, kolis klubi Tallinna 2000. aastal[viide?] ja sidus end ametlikult pealinnaga 2004. aastal.[viide?] Alates 2019. aastast on mõlema klubi koduväljak A. Le Coq Arena. Hilissügisel ja varakevadel toimuvad võistlusmängud Sportland Arenal.

Varem lahutasid kaht klubi ka emakeel ja rahvus, sest Levadiat nähti linna venekeelset elanikkonda esindava klubina, samas kui Flora tegutses eesmärgiga arendada Eesti rahvuslikku jalgpallikultuuri. Kui Flora on jäänud esindama eesti rahvuslust ja mängib ainult Eesti mängijatega, siis Levadia ei ole enam seotud venekeelse kultuuriga ning positsioneerib end pigem rahvusvahelise klubina, kes kasutab väljakul põhijõuna sageli välismängijaid.[1] Seega on kultuuriline lõhe kahe klubi vahel oluliselt vähenenud.

Traditsiooniliselt paiknevad Flora fännid A. Le Coq Arena lõunatribüünil ja Levadia fännid põhjatribüünil.

Taust

"Flora tegeleb endiselt oma Eesti jalgpallikultuuri teemaga ja üritab saada edukaks läbi selle. Ja Levadia üritab saada edukaks."[2]

– FC Flora asutaja Aivar Pohlak kahe klubi peamisest erinevusest.

Kahe klubi ajalugu ulatub 1990. aastatesse, mil Eesti oli pärast pool sajandit kestnud Nõukogude Liidu okupatsiooni taastanud oma iseseisvuse (1991) ja asunud oma ühiskonda üles ehitama. Ülesehitamine toimus ka Eesti jalgpallis, sest eestlased olid end varem 14 aastaks jalgpallist isoleerinud.[a][3][4] FC Flora asutas 1990. aastal Aivar Pohlak eesmärgiga taastada ja arendada Eesti jalgpalli ja selle kultuuri, mängides Eesti mängijatega. Peagi kehtestas Flora end Eesti jalgpallis domineeriva jõuna. 1998. aasta oktoobris asutas kohalik Ukraina metalliärimees Viktor Levada Maardus FC Levadia ning klubi tõusis kohe kõrgliigasse. Erinevalt Florast hakkas Levadia mängima peamiselt kohalike Vene mängijatega, pannes sellega aluse kahe klubi vahelisele kultuurilisele vastasseisule.[5]

Rivaliteedi algus

"Mulle isiklikult on Flora–Levadia täielik kaif – võit on parem kui seks."[6]

– Levadia asutaja ja omanik Viktor Levada.

Kuigi Levadia oli enne 1999. aasta hooaja algust liiga uustulnuk, peeti klubi juba siis üheks peamiseks tiitlipretendendiks valitseva meistri Flora vastu.[7] Esimene kohtumine kahe meeskonna vahel toimus 28. aprillil 1999 Maardus, kus võõrustaja Levadia mängis Eesti karikavõistluste poolfinaali esimeses mängus 1:1 viiki Floraga.[8] Levadia ja Flora esimene kohtumine Meistriliigas peeti 22. mail 1999, see lõppes 0:0 viigiga.[9] Levadia tuli oma kõrgliiga debüüthooajal Eesti meistriks. 2000. aastal kolis Levadia Tallinna Kadrioru staadionile ja sidus end ametlikult pealinnaga 2004. aastal.

Lisaks sportlikule rivaliteedile oli 2000. aastate alguses Tallinna derbi ka eesti- ja venekeelse jalgpalli vastasseis.[10] Kui Florat peeti eesti rahvuslust esindavaks klubiks, siis Levadia loomine langes kokku varasema Tallinna venekeelse kogukonna klubi FC Lantana lagunemisega, mille tulemusena sai Levadiast linna venekeelse elanikkonna esindusklubi.[5] Alates 2010. aastatest on see lõhe kahe klubi vahel oluliselt vähenenud ning emakeel ja mängijate rahvus on derbis tänapäeval vähetähtsad teemad.

Viited

  1. 1969. aastal loobus Eesti osalemast Nõukogude Liidu meistrivõistlustel, mille tulemusena kaugenesid eestlased jalgpallist ja kohalikest meistrivõistlustest võtsid osa kohalikest venelastest koosnevad võistkonnad. Selline eemaldumine kestis 14 aastat, muutes eestlased praktiliselt ainsaks rahvaks maailmas, kes jalgpalli nii pikka aega ei mänginud.
Viitamistõrge: Olemas on <ref>-silt rühma "lower-alpha" jaoks, aga puudub vastav silt <references group="lower-alpha"/>.