Soomlased
Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,5–7 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit (89,6% elanikkonnast). Suurem osa soomlastest on luterlased, vähesel määral on ka õigeusklikke. Soome keelel on maailmas umbes viis miljonit kõnelejat.
Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul pKr neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased).
Soome ja karjala ühine rahvuseepos on Elias Lönnroti loodud "Kalevala" (esmatrükk 1835), mis põhineb karjala, soome ja ingeri rahvalauludel ja pärimusel[1]. 28. veebruaril tähistatakse Soomes Kalevala päeva (Kalevalan päivä)[1].
Soomlaste rahvuslikuks iseloomuks peetakse sitkust, visadust, kangust, südidust ja tahtejõudu (soome keeles sisu).
Soomlaste suhted eestlastega
Soomlaste ja eestlaste vahel on olnud läbi aegade tihedat läbikäimist. On arvatud, et eesti ja soome alusmurrete lahknemine toimus I aastatuhande esimesel poolel pKr[2]. Alates keskajast on Soome lahe mõlema kalda külade vahel olnud nii-öelda sõbrakaubandussuhted. Liivimaa sõja järel asus palju soome peresid elama Põhja-Eesti tühjaksjäänud küladesse, kus nad aja jooksul eestistusid[3]. Soomlaste eeskuju ja tugi mängis olulist rolli Eesti rahvuslikus liikumises 19. sajandil[4]. Eesti Vabadussõjas toetasid Eesti vägesid vabatahtlikud Soomest: "Põhja Poegade" rügement ning I Soome vabatahtlike salk[5]. 1920.–1930. aastatel toimus Eesti ja Soome vahel mitmekülgne koostöö[6]. Riiklikke suhteid häiris illegaalne salapiirituse äri Eestist Soome, mis sai hoo sisse pärast 1919. aastal Soomes kehtestatud piiranguid alkoholi tootmisele ja turustamisele[6].
1922. aasta rahvaloendusel registreeriti Eestis kokku 401 ning 1934. aasta rahvaloendusel 217 Soome kodanikku[7]. Kokku loendati 1934. aastal Eestis 1088 soomlast[7]. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 7589 soomlast[8].
Soome keele ja kultuuri tutvustamisele Eestis on pühendunud Soome Instituut[9]. Siin tegutseb ka kümme ingerisoomlaste seltsi ja neid koondav Eesti Ingerisoomlaste Liit[10].
Tuntud soomlasi
- Mikael Agricola – vaimulik, soome kirjakeele rajaja
- Elias Lönnrot – rahvaluulekoguja, kirjanik, filoloog, arst, botaanik
- Aleksis Kivi – Soome rahvuskirjanik
- Aino Kallas – kirjanik, esseist, kriitik
- Matti Nykänen – sportlane (suusahüppaja)
- Kimi Räikkönen – sportlane (Vormel 1)
- Tarja Turunen – laulja, laulukirjutaja
- Sanna Marin – poliitik, Soome peaminister 2019–2023
Vaata ka
Välislingid
Viited
- 1 2 "Soome tähistab 28. veebruaril Kalevala päeva". Fenno-Ugria. 28.02.2020. Vaadatud 23. oktoober 2025.
- ↑ Lang, Valter; Pajusalu, Karl. "Hilisläänemeresoome keele väljakujunemine Põhja-Eestis". Eesti juured. Vaadatud 23. oktoober 2025.
- ↑ Tammisto, Ilmar. "Soomlased Virumaal". Eesti juured. Vaadatud 23. oktoober 2025.
- ↑ Arukask, Madis. "Soomeugrilusest Eesti rahvuspildis - kas jagatud emotsioon või hägune küsitavus?". Keel ja Kirjandus. 2018 (1–2): 105.
- ↑ "Soome vabatahtlikud". Eesti Entsüklopeedia. 2006. Vaadatud 23. oktoober 2025.
- 1 2 Zetterberg, Seppo (2005). "Kultuurikontaktide raam: poliitiline Soome sild". Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918-1944. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Lk 17–38.
- 1 2 Viikberg, Jüri. "Teised rahvused Eesti Vabariigis". Eesti juured. Vaadatud 23. oktoober 2025.
- ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2017. Vaadatud 30. aprillil 2013.
- ↑ "Soome Instituut Eestis". Soome Instituut. Vaadatud 23. oktoober 2025.
- ↑ "Eesti Ingerisoomlaste Liit". Eestisoomlaste Kultuurivald. Vaadatud 23. oktoober 2025.