Euroopa ja Ukraina ametnikud on tagasi lükanud Donald Trumpi viimase ettepaneku Moskvat soosiva ühekülgse rahulepingu kohta, hoiatades, et Venemaale järeleandmine ainult julgustab Vladimir Putinit järgmisena NATO-t ründama.
Euroopa Liidu kõrgeim diplomaat Kaja Kallas ütles USA presidendi meeskonnale, et nende 28-punktiline relvarahu plaan ebaõnnestub ilma Kiievi ja Euroopa valitsuste toetuseta, kes on nüüd Ukraina sõjategevuse suurimad rahastajad, vahendab Politico.
USA ettepanek on tekitanud Euroopa pealinnades ärevust, osaliselt seetõttu, et nad jäeti selle koostamise protsessist täielikult kõrvale, ja peamiselt seetõttu, et ühe ametniku arvates ei ole see midagi enamat kui Putini soovide nimekiri.
Erinevate rahvusvaheliste meediakanalite teatel oleks Ukraina sunnitud loovutama okupeeritud territooriumi riigi idaosas, vähendama oma sõjaväge poole võrra ja loovutama mõned võimsad relvad.
„Et iga rahuplaan õnnestuks, peavad seda toetama Ukraina ja Euroopa,” ütles Kallas eile neljapäeval 21. novembril Brüsselis ajakirjanikele. „Surve peab olema agressoril, mitte ohvril. Agressiooni premeerimine tekitab seda ainult juurde.”
Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles Euroopa ministritele Brüsselis toimunud eraviisilisel kohtumisel, et on ilmne, et Venemaa on uute ettepanekute tingimused dikteerinud. „Põhimõtteliselt ei ole ükski rahuplaan teostatav, kui see põhineb agressori lepitamisel,” ütles ta isiku sõnul, kes on tema märkustega otseselt kursis. „See võib Ukrainale ja kogu Euroopale kaasa tuua ainult rohkem sõda ja julmust.”
Viimane ettepanek tuleb peaaegu neli aastat kestnud konflikti ebakindlal hetkel. Ukraina on viimastel päevadel kannatanud intensiivistunud pommitamise ja kaotuste all ning Moskvat peaks peagi tabama Trumpi sanktsioonide rakendamine Venemaa suurimatele naftafirmadele.
Kiievis on ulatuslik korruptsiooniskandaal haaranud president Volodõmõr Zelenski valitsust ja avaldanud talle survet oma administratsiooni reformida, just siis, kui Euroopa valitsused näevad vaeva Ukraina relvade ja rahaga varustamise meetmete kokkuleppimisega.
Selle taustal ilmusid sel nädalal teated, et USA ametnikud eesotsas Trumpi saadiku Steve Witkoffiga olid pidanud Venemaa esindajatega läbirääkimisi, et taaselustada takerdunud pingutusi relvarahu vahendamiseks.
Uudis võeti Euroopa pealinnade ametnike ja Zelenski valitsuse sees halvasti vastu, eelkõige seetõttu, et kavandatud tingimused – taas kord – näivad olevat Venemaale tugevalt soodsad.
Kallas ütles, et ükski Euroopa minister pole Witkoffi plaani väljatöötamises osalenud, märkides, et „me pole kuulnud Venemaa poolt ühestki järeleandmisest”.
Vähem kui kuu aega tagasi tundus, et Trump oli lõpuks leppinud sellega, et Venemaa juhti ei saa usaldada. Kui ta teatas sanktsioonidest Venemaa kahele suurimale naftafirmale, ütles Trump: „Iga kord, kui ma Vladimiriga räägin, on mul head vestlused ja siis need ei vii kuhugi.”
Kuid viimases plaanis sisalduvad punktid viivad Putini peamiste nõudmiste edastamiseni: anda Ida-Ukraina Donbassi piirkond Venemaale ja vähendada Ukraina sõjaväe suurust.
Ametnikud ja diplomaadid, kellele pakuti anonüümsust tundlike teemade arutamiseks, väljendasid oma pettumust ameeriklaste suhtumise muutumise üle taas Ukrainale „halva tehingu” pealesurumise suunas.
„Muidugi on see murettekitav, kuid me peame oma seisukohast kinni pidama,” ütles üks EL-i diplomaat. „Kui Venemaa pääseb puhtalt, on vaid aja küsimus, millal näeme Venemaa agressiooni Ukrainas, aga ka EL-i ja NATO liikmesriikides.”
Uue 28-punktilise ettepanekuga kursis olev Euroopa kõrge ametnik ütles, et see on vaid nimekiri „punktidest Putini rahuldamiseks” ja väga halb plaan. „Kuid signaalid näitavad, et ukrainlased peavad sellega leppima,” ütles kõrge ametnik. „Kiiev annab selgelt mõista, et Ukrainale surve avaldamine on ebavajalik ja ei aita kedagi.”
Teine Euroopa kõrge ametnik ütles, et Valge Maja viimase pingutuse ajastus on eriti kahetsusväärne, arvestades, et Zelenski „on juba niigi raskes olukorras Venemaa sõjaliste saavutuste ja korruptsiooniskandaali sisemise segaduse tõttu”.
Eurooplased seisavad silmitsi uue karmi arusaamaga: nende katsed osta endale koht läbirääkimiste laua taga, nõustudes maksma Ukrainale suunatud uue kaitseabi arve, ei näi toimivat.
„Kuidas on eurooplastel nii vähe tegutsemisvõimalusi, isegi kui meie maksame nüüd kogu arve kinni?” küsis teine ??Euroopa kõrge ametnik, nimetades Ukrainalt küsitavaid järeleandmisi „ebamõistlikuks”.
Pärast neljapäeval Ameerika ametnikega kohtumisel kogu dokumendi kättesaamist keeldus Zelenski kantselei avalduses plaani täielikult tagasi lükkamast. Avalduses aga vihjati, et Ukraina ei nõustu sellega, et ettepanek praegusel kujul tagaks „õiglase” rahu.
„Ukraina president on Ameerika poolelt ametlikult saanud kavandi mustandi, mis Ameerika poole hinnangul võiks aidata diplomaatiat elavdada,” seisis avalduses. „Ukraina president kirjeldas meie rahva jaoks olulisi põhiprintsiipe ja pärast tänast kohtumist leppisid pooled kokku, et töötavad plaani sätete kallal viisil, mis tooks kaasa sõja õiglase lõpu.”
Saksa ametnik ütles, et rahandusminister Friedrich Merz töötab „väga intensiivselt”, et koordineerida Euroopa vastust, mis hoiaks rahuettepaneku Ukraina jaoks õigel teel. Trumpi uus plaan on vaid viimane näide tema klassikalisest strateegiast, lisas ametnik: avaldada survet kõigile korraga.
USA sanktsioonid Venemaa naftafirmade vastu jõustuvad peagi ja Trump on samuti selgelt väljendanud oma toetust uuele Senati seaduseelnõule, mis sillutab teed täiendavatele meetmetele Moskva vastu, ütles Saksa ametnik. „Oleme viimastel päevadel näinud ka suurenenud Ameerika sõjalist nõu Ukrainale. Seega on see klassikaline Ameerika kahesuunaline strateegia, mis seisneb surve avaldamises kõigile osapooltele. Euroopa peab nüüd oma mõju avaldama, koordineerides oma jõupingutusi.”
The post Euroopa Trumpile: sinu Ukraina rahuplaan pole üldse mingi plaan appeared first on eestinen.