Euroopa riigid lükkasid täna neljapäeval 20. novembril tagasi USA toetatud Ukraina rahuplaani, mis allikate sõnul nõuaks Kiievilt suurema maa loovutamist ja osalist desarmeerimist – tingimusi, mida Ukraina liitlased on pikka aega pidanud alistumiseks.
Kaks asjaga kursis olevat inimest ütlesid kolmapäeval Reutersile, et Washington oli president Volodõmõr Zelenskile märku andnud, et Ukraina peab aktsepteerima USA koostatud sõja lõpetamise raamistiku, mis hõlmab territoriaalseid kaotusi ja Ukraina relvajõudude piiramist. Allikad rääkisid teema tundlikkuse tõttu anonüümsuse tingimusel.
USA diplomaatia aktiviseerumine toimub Kiievi jaoks ebamugavas olukorras, kus tema väed on rindel kaotusseisus ja Zelenski valitsust õõnestab korruptsiooniskandaal. Parlament vallandas kolmapäeval skandaali tõttu kaks ministrit.
Venemaa on talve saabudes pommitanud Ukraina linnu ja infrastruktuuri öiste pommitamisega, tappes tsiviilelanikke ja põhjustades elektrikatkestusi. Võimude teatel on 22 inimest endiselt kadunud ja 26 hukkunud õhurünnakutes, mis hävitasid kolmapäeva varahommikul kortermaja. See oli üks hullemaid rünnakuid viimaste kuude jooksul.
Täna Brüsselis kohtunud Euroopa Liidu välisministrid olid ettevaatlikud, et mitte liiga detailselt kommenteerida USA rahuplaani, mida pole veel täielikult avalikustatud. Kuid nad tegid selgeks, et nad lükkavad tagasi nõudmised Kiievit karistavate järeleandmiste tegemiseks ning ütlesid, et ükski kokkulepe ei tohi Ukrainalt enesekaitsevõimet ära võtta.
„Ukrainlased tahavad rahu – õiglast rahu, mis austab igaühe suveräänsust, püsivat rahu, mida ei saa tulevase agressiooniga kahtluse alla seada,” ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot. „Kuid rahu ei saa olla alistumine.”
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles, et Ukrainale kui konflikti ohvrile ei tohiks kehtestada piiranguid enesekaitsevõime osas.
EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas ütles, et iga kokkulepe peab hõlmama nii eurooplasi kui ka Ukrainat ennast.
Valge Maja ei ole teatatud ettepanekuid kommenteerinud. USA välisminister Marco Rubio ütles sotsiaalmeedias, et Washington „jätkab selle sõja lõpetamise võimalike ideede nimekirja väljatöötamist, mis põhineb konflikti mõlema poole panusel”.
„Sellise keerulise ja surmava sõja nagu Ukraina sõda lõpetamine nõuab ulatuslikku tõsiste ja realistlike ideede vahetust. Ja püsiva rahu saavutamiseks peavad mõlemad pooled nõustuma raskete, kuid vajalike järeleandmistega,” ütles Rubio.
USA armee delegatsioon, mida juhtisid armeeminister Dan Driscoll ja armee staabiülem Randy George, viibis Kiievis ja pidi neljapäeva hilisõhtul Zelenskiga kohtuma.
Nad kohtusid kolmapäeva hilisõhtul Ukraina kõrgeima sõjaväeülema Oleksandr Sõrskiga. Sõrski ütles, et ta ütles neile, et parim viis õiglase rahu tagamiseks on kaitsta Ukraina õhuruumi, laiendada selle võimet rünnata sügavale Venemaale ja stabiliseerida rindejoont.
Euroopa kaheksa aastakümne surmavaima sõja neljanda talve lähenedes on Vene väed aeglaselt edasi liikunud ja valmis lõpuks vallutama oma esimese olulise linna peaaegu kahe aasta jooksul – varemetes idapoolse raudteesõlme Pokrovski.
Venemaa, mis alustas 2022. aastal oma naabri vastu täiemahulist sissetungi, okupeerib peaaegu viiendikku Ukrainast ja väidab, et ei lõpeta sõda, kui Ukraina ei loovuta täiendavat maad, ei aktsepteeri alalist neutraalsust ja ei vähenda oma relvajõude.
Ukraina väidab, et see tähendaks alistumist ja jätaks riigi kaitseta, kui Venemaa peaks uuesti ründama.
Pärast esimesi kuid, mil Ukraina tõrjus Venemaa rünnaku Kiievile ja vallutas tagasi suuri territooriume, on sõda kolmeks aastaks vaibunud halastamatuks kurnamissõjaks 1000 km pikkusel rindel, kus mõlemal poolel on tohutud kaotused.
Ukraina suur vasturünnak takerdus 2023. aastal ja sellest ajast alates on Moskvat saatnud aeglane, kuid järjepidev edu, pooled on laiali söestunud eikellegimaal ja jahivad üksteise sõdureid droonidega.
Vene väed näivad nüüd olevat valmis vallutama Pokrovski, mis oli kunagi 60 000 elaniku kodu, mis on nende esimene suur saak alates 2024. aasta algusest.
Moskva väitel viib see edasiste lahinguvälja edusammudeni, mis ei anna talle põhjust lahinguid ilma suurte järeleandmisteta peatada. Kiiev väidab, et Venemaa edasiliikumisel on vaid piiratud strateegiline tähtsus, kuid tal puudub võimekus seda peatada.
USA president Donald Trump, kes naasis sel aastal ametisse lubadusega sõda kiiresti lõpetada, on muutnud USA poliitikat Ukraina kindlameelsest toetamisest Venemaa sissetungi õigustuste aktsepteerimise suunas.
Kuid ta on avaldanud Moskvale ka survet järeleandmiste tegemiseks, teatades eelmisel kuul plaanidest tippkohtumiseks president Vladimir Putiniga, kuid tühistades selle paar päeva hiljem, kui Moskva andis märku, et ei loobu oma nõudmistest. Ta kehtestas sanktsioonid Venemaa kahele peamisele naftakompaniile – sammu, mida tema avalikult Ukraina-meelne eelkäija Joe Biden kunagi ei astunud. Reede, 21. november on tähtaeg, mis ajaks peavad Venemaa nafta välismaised ostjad oma ostud lõpetama.
The post Euroopa lükkas tagasi USA välja töötatud Ukraina rahuplaani appeared first on eestinen.