Pola mehe Jan Michalaki talumaja taga oleval põllul kasvavad hiiglaslikud päevalilled ja igal nädalavahetusel niidab ta osa neist maha, et kaunistada oma neli aastat tagasi surnud naise Danuta hauda.
Eelmisel laupäeval märkas 66-aastane nisukasvataja aga, et suur osa lillepeenrast oli maatasa tehtud, vahendab Daily Mail.
Kui ta läks asja uurima, leidis ta purustatud varte ja kroonlehtede vahele mässitud kummalise eseme rusud.
Oma teravate nurkadega 90 cm tiibadega paistis Michalakile, nagu oleks tema maale, vaid tosina kilomeetri kaugusele Poola piirist Venemaa Kaliningradi eksklaaviga miniatuurne rakett alla kukkunud. Kaliningrad on üks maailma militariseeritumaid piirkondi.
Kuid jahmatav reaalsus koitis, kui ta tõi kohale oma minia Patrycja, kes oli uudiseid temast hoolikamalt jälginud.
Televisioonipiltide põhjal tundis naine purustatud eseme ära kui ühe Vene droonidest, mis saadeti Poola õhuruumi paar päeva varem ilmse kavatsusega testida riigi rünnakuvalmidust.
Tema väidet kinnitas halli kere sisse söövitatud seerianumber. Poola kasutab ladina tähestikku, kuid tähed selles olid kirillitsas.
Michalak tõstis häirekella ja kümned sõjaväelased, politseinikud ja tuletõrjujad kogunesid tema tallu kauges Studzienieci külas, 295 kilomeetrit Varssavist põhja pool, kus nad leidsid põllult veel purustatud drooni tükke.
Väljaspool Poolat on see avastus jäänud suuresti kajastamata, sest eeldati, et see droon oli järjekordne vähemalt 19 drooni hulgas, mis ilmusid Poola öötaevasse 10. septembril.
Ometi on selles sissetungis midagi, mis muudab selle veelgi murettekitavamaks kui teised.
Michalaki poeg, 33-aastane Sebastian, kes peab talu, rääkis, et tema ja ta naine korjasid samal põllul päevalilli pühapäeval, 14. septembril, neli päeva pärast Vladimir Putini ennekuulmatut rünnakut, kuid nad ei näinud maha tallatud ala ega drooni.
Ta ei kahtle, et nad oleksid selle avastanud, kui see oleks toimunud enne seda. See tõstatab olulise küsimuse. Kas Putin korraldas salaja teise droonirünnaku Poolasse vähemalt neli päeva pärast esimest?
Sebastian arvab nii ja ta kordas oma lugu Poola võimudele sel nädalal toimunud 90-minutilise arutelu käigus.
„Olen ??kindel, et seda drooni 14. septembril siin polnud. Mul oleks olnud võimatu seda mitte märgata,” ütles ta ajakirjanikule.
„Ka koerad oleksid seda näinud. Nad hauguvad isegi siis, kui kilekott põllu kohal lendab, aga droonitükke oli igal pool,” lisas ta.
„Ma arvan, et pidi olema teine ??laine, aga valitsus ei taha seda ilmselt avalikkusele avaldada, et mitte ärevust tekitada,” märkis ta.
Poola prokuratuur teatas, et nad ei saa seda juhtumit julgeoleku kaalutlustel kommenteerida.
Kui Varssavi valitsus aga kavatseb täiemahulise sissetungi ohtu pisendada, saadavad nad vastakaid sõnumeid.
Poola peaminister Donald Tusk teatas just, et tema riik on avatud sõjategevusele lähemal kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda ja ta kiirustab seadusega, mis muudab sõjaväelise väljaõppe täiskasvanud meestele kohustuslikuks.
Ajateenistusse astumine tugevdab 200 000 mehelist armeed, mis on juba NATO suuruselt kolmas (pärast USA-d ja Türgit) ning millel on 1000 uue Lõuna-Korea tanki ja sadade haubitsate tulejõud, mida peagi täiendab 3 miljardi dollari maksumusega F-16 hävitajate laevastik.
Hiljem sel kuul saadab valitsus igale Poola leibkonnale ka nõuandepaketi, kuidas täiemahulist Venemaa sissetungi üle elada.
Peredele öeldakse, mida kaasa võtta kiirelt kasutatavates evakuatsioonikomplektides, näiteks ravimid, isikut tõendavad dokumendid, raadio, soojad riided, toitev toit, taskulambid ja patareid.
Panused tõusid sel nädalal veelgi, kui USA president Donald Trump kutsus NATO riike üles alla tulistama kõik nende õhuruumi sisenevad Venemaa lennukid.
Poola välisminister Radek Sikorski toetas seda trotsliku kahesõnalise säutsuga: „Roger that” (tõlkes: Selge).
Ometi ei näita Putin, kes saatis selle kuu alguses kümneks minutiks sõjalennukid Eesti õhuruumi, mingit kalduvust taganeda.
Teda kahtlustatakse kolmapäeval Taani ründamises, lennutades droone üle selle sõjaväebaaside ja lennujaamade. See provokatiivne väljasõit on selgelt vapustanud tavaliselt flegmaatilisi taanlasi.
Niisiis, sõjapalaviku hõngu kasvades, milline on 38 miljoni poolaka meeleolu?
Nende vaprate slaavlaste jaoks pole idast tulev vallutamise oht muidugi midagi uut.
See on maa, mis on aegade algusest kannatanud ekspansionistlike Moskva despootide ambitsioonide all. Sel nädalal riigis reisides oli aga raske pääseda hirmust, et idaoht on kohe-kohe tagasi tulemas – kättemaksuhimuliselt.
Soovides rahva ärevusest kasu lõigata, hakkas Łódźis asuv ettevõte nimega Schron.pro hiljuti valmistama pommivarjendeid, mis väidetavalt garanteerivad neljaliikmelise pere 30 päevaks elushoidmise pärast tuumarünnakut.
Omaniku tütar Julia Nowakowska rääkis, et nad on juba müünud ??15 tükki – hinnaga 100 000 eurot tükk – ja iga päevaga tuleb uusi päringuid.
„Paljud Poola ettevõtted valmistavad odavamaid varjendeid, aga nende omad on pettus, sest need on tehases valmistatud ja ebaturvalised,” väitis ta.
Tema jõukad kliendid nõuavad, et varjendid ehitataks diskreetselt, lisas ta, sest kardetakse, et sõja puhkedes sisenevad neisse vähem jõukad varjupaigataotlejad.
Poolakad, kes soovivad õppida, kuidas looduses enda eest hoolitseda, kui nad peaksid kodust põgenema, kogunevad ka nädalavahetuse kursustele, mida korraldavad sellised õuesõbrad nagu 60-aastane Piotr Czuryllo, kes elab Põhja-Poolas asuvas „prepperite” kommuunis.
Ta õpetab neile, kuidas otsida pähkleid ja marju, leida värsket vett, teha lõket, kasutada kompassi ja metsas telkida, kuigi ta ei luba neil temaga Winchester Magnum vintpüssiga metssea- ja hirvejahil osaleda.
„Poola praeguse olukorra tõttu soovib üha rohkem inimesi neid oskusi omandada,” ütles valge habemega endine ettevõtja. „Nad on teismelistest kuni 70ndates eluaastates inimesteni ja paljud on naised, ma arvan, et see on nende instinkt kaitsta oma perekonda.”
„Prepperid teavad, kuidas sõja korral ellu jääda, aga Poola rahval on see geenides, sest me elame kahe suurvõimu, Venemaa ja Saksamaa vahel ning oleme alati silmitsi seisnud sissetungi ohuga,” lisab ta.
Ja ometi, nagu kolmapäeval avaldatud ebamugav arvamusküsitlus näitas, ei ole praeguse elanikkonna seas kodumaa kaitsmise soov sugugi üldine.
Peaaegu pooled vastanutest ütlesid, et nad ei vastaks sõja korral kutsele relvastuda, kusjuures kõige rohkem kõrvalehoidjaid– 69 protsenti – on vanuserühmas 18–29.
Ilmselgelt ei ole need Z-generatsiooni poolakad samast materjalist kui nende kangelaslikud vanavanavanemad, kellest mõned hukkusid eepilistes lahingutes, näiteks 1944. aasta Varssavi ülestõusus natside vastu, mis nõudis kuni 200 000 poolaka elu.
Riigis, kus patriotism traditsiooniliselt paisub iga viinaklaasiga, on nende vastumeelsus teenida hämmastav ja kahtlemata teeb valitsust murelikuks.
See eristab neid kindlasti noortest samamoodi ohustatud riikides, näiteks Soomes.
Sel nädalal aga, kohtudes poolakatega, kes olid väga võitlusvalmis, välgatas nende silmis kirg.
Sõja lähenedes soovivad paljud vanemad innukalt oma lapsi registreerida uut tüüpi keskkooli, mis integreerib õppekavasse sõjalise väljaõppe.
Kuna selliseid õppeasutusi on riigis vaid umbes 150, paljud neist eraomandis, ja õppemaksud on tavaliselt 3000 eurot aastas, on need taskukohased ainult keskklassi poolakatele ja kohad on väga kallid.
Ühe sellise kooli külastamine Varssavi kesklinnas oli kummaline kogemus. Klassiruumis istusid lahinguvormides õpilased ja õppisid, kuidas lahingus vigastada saanud mannekeenist sõdurit elustada ning automaatrelva AK-47 koopiat lahti võtta ja uuesti kokku panna.
Kui see tund oleks olnud Suurbritannias, oleks see kahtlemata õpetajate ametiühingu streikima pannud.
15-aastase Zuzia Kuzniaki sõnul on see aga just see, mida vastutustundlik Poola teismeline peaks harjutama.
„Need droonid tekitavad minus ebamugavust – nad [venelased] ei teeks seda niisama,” ütles ta küsimuse peale, kas ta peab sõda tõenäoliseks.
„Tulin siia alles neli nädalat tagasi, seega pole ma veel laskma õppinud, aga mu vanaisa aitab mind. Ma armastan oma riiki ja võitleksin tema eest,” sõnas ta.
Kavalalt naeratades lisas ta: „Vajadusel laseksin maha inimese – aga mitte kunagi looma.”
Zuzia isa Andrzej, IT-juht, kes teenis Poola tankirügemendis, on tema edusammudega väga rahul.
„Talle meeldib distsipliin ja maal elamine, ta soovib sõjaväelist karjääri ning on rahvusvahelise olukorra pärast stressis ja tahab midagi kasulikku teha, seega on see tema jaoks suurepärane,” ütleb ta.
„Mulle ei meeldi see, et 50 protsenti poolakatest ütleb, et nad põgeneksid pigem Saksamaale kui võitleksid venelastega, võib-olla seetõttu, et nad ei austa valitsust või midagi sellist,” räägib ta.
„Aga see on Z-generatsioon. See pole ainult Poola küsimus, see on globaalne asi. Paljud noored elavad oma elu TikToki kaudu,” lisab ta.
Tema tütar, vihjab ta ülevalt, on teistsugusest puust.
Hiljem samal pärastlõunal oli Visla jõe kaldal näha rühma veidi vanemaid teismelisi, kes valmistusid Putini sõduritega silmitsi seisma.
Koos kokku 15 000 viimaste aastate ägeda patrioodiga on nad liitunud Laskurühinguga, mis on 1910. aastal asutatud poolsõjaline organisatsioon eesmärgiga vabastada Poola, mis oli tollal jagatud Venemaa, Preisimaa ja Austria-Ungari vahel.
Nad kandsid maske oma identiteedi varjamiseks ja andsid ainult hüüdnimesid, ning rääkisid, kuidas nad harjutavad õppusi, näiteks pantvangide päästmist ja vaenlase tugipostide vallutamist.
Poola armee kasutab neid ka vaenlase sissetungiväe rolli mängimiseks oma õppustel. Nende näiliste kokkupõrgete ajal ei nimeta armee neid venelasteks, kuid ühingu enda õppuste ajal kannavad nad Vene sõdurite kasutatud vormiriietust, mis on odavalt internetist hangitud, ja kasutavad võltsmoona vene siltidega. Need, kes vene keelt oskavad, annavad isegi käske selles keeles.
Arvestades, et Moskva luure jälgib väidetavalt selliste organisatsioonide nagu Laskurühing tegevust, siis kas selline rollimäng pole üsna hulljulge? Kas venelaste selline demoniseerimine ei õhuta veelgi suuremat vaenu?
Üksuse 1863 ülem (25-aastane filmitööstuse töötaja, hüüdnimega „Sard”) kortsutas kulmu.
„Mind see ei huvita!” nähvas ta. „Venelased on meid sadu aastaid solvanud, seega ärge küsige minult nende solvamise kohta.”
„Me näeme praegu sama olukorda nagu 1920ndatel aastatel, kui Venemaa tahtis Katariina Suure impeeriumi taastada. Nad võisid Poolat igal ajal rünnata, aga nad ei võida,” märkis ta.
„Kui nad ei suuda Ukrainat kolme aastaga alistada, kaotavad nad [Poolale] aasta, võib-olla kuue kuu pärast – kui nad muidugi aatomipommi ei kasuta,” lisas ta.
Kui Venemaa peaks Poolale maismaad mööda kallale tungima, on mitu võimalikku rünnakupunkti.
Üks on Kaliningradist põhjas; teine ??võib olla vägede tormijooks läbi Suwalki lõhe, mis on maariba Poola ja Leedu vahel.
Siis on veel 400 kilomeetri pikkune piir, mis eraldab riigi idaosa Valgevenest, kus valitseb Moskva-sõbralik diktaator Aleksandr Lukašenka.
Aastaid oli see piir suures osas valvamata ning valgevenelased ja poolakad said seda vabalt ületada.
Kuid see muutus 2021. aastal, kui – kahtlemata Putini käsul – Lukašenko hakkas ellu viima lääneriikide destabiliseerimiseks mõeldud vandenõud, mis jätkub tänaseni.
Tuhandeid Aafrika ja Lähis-Ida migrante lennutatakse Valgevenesse arusaamaga, et neil aidatakse jõuda Suurbritanniasse, Saksamaale ja Prantsusmaale.
See on sundinud Poolat püstitama 4,5 meetri kõrguse okastraadiga tugevdatud terasest tara ja saatma sadu sõdureid piirivalve toetuseks.
Üks noor sõdur sai surmavalt pussitada ajutise odaga migranti poolt, kui too üritas takistada tal aias olevat auku kangutamast.
Sel esmaspäeval tabati veel 13 potentsiaalset sissetungijat, mõned Gambiast ja Afganistanist.
Nüüd aga varitseb sellel üksildasel, tihedate männi- ja kuusemetsade ning soise maastikuga piirilõigul teistsugune oht.
Kuigi Poola kiirreageerimisüksus ei saanud oma missioonist rääkida, on neile antud juhised olla valvel madalalt lendavate droonide ja muude võimalike sõjaliste sissetungide suhtes.
„Ajaloo rattad pöörlevad pidevalt ja nüüd on ring täis saanud,” märkis üksuse juht. „Oleme samas olukorras kui mu vanaisa Teises maailmasõjas ja ma austan tema mälestust.”
Soomusautos edasi vurades muutus selle sõbraliku 46-aastase kolme lapse isa tuju süngeks ja ta meenutas oma esivanemate mälestusi Stalini armeest.
Nende loomalik käitumine oli teinud natsid võrreldes nendega härrasmeesteks, kurtis ta.
Nad vägistasid Poola naisi, mõrvasid lapsi ja kui neile antakse võimalus, ei kahtle ta hetkekski, et nad teeksid sama ka tänapäeval.
„Peate meeles pidama, et vene inimeste mentaliteet on meie omast erinev,” ütles ta. „Elu hind idas on palju madalam kui läänes.”
„Kui mul oleks sihikul vene sõdur ja laps oleks tema lähedal, siis ma ei tulistaks. Kui olukord oleks vastupidine, tapaks venelane minu ja seejärel lapse,” rääkis ta.
See oli vaid ühe mehe arvamus, kuid Putini kavatsusega lükata see uhke rahvas laastamise äärele ja kaugemalegi, on meeldetuletus õudustest, mis toimuksid, kui Lääs ei suudaks ohule vastu astuda.
Ees ootavate õuduste eelmäng on päevalillede purustamine taluniku põllul.
The post Jahmatav info: Venemaa on korraldanud Poolas mitmeid droonirünnakuid, mida pole avalikustatud – see võib olla eelmäng suuremale õudusele appeared first on eestinen.