Euroopa eesliinil olevad riigid kavatsevad Venemaa sissetungide ohjeldamiseks välja töötada „droonimüüri”, kuna Taani lennujaamad olid kolmandat ööd järjest ärevuses.
Kreml on algatanud üle Euroopa mandri pealetungi, tungides viimastel nädalatel häbitult Poola, Eesti, Rumeenia ja Taani õhuruumi, vahendab Daily Mail.
Venemaaga seotud droonid on ähvardavalt Taani lennujaamade lähedal tiirutanud, põhjustades tõsiseid häireid. See juhtus pärast seda, kui Venemaa hävitajad tungisid Eesti taevasse ja droonid lendasid Poola ja Rumeenia kohal.
Droonid, mis on seotud Vene sõjalaeva kohalolekuga Taani ranniku lähedal, külvasid paanikat, kusjuures kodanikud teatasid enam kui 500 võimalikust Kremli mehitamata õhusõiduki nägemisest.
Selle nädala alguses tühistati Taani lennujaamade ümbruses sumisevate Venemaa droonide tõttu 100 lendu ja 20 000 reisijat jäid hätta.
„Droonimüüri” eesmärk on luua esimene toimiv piiriülene süsteem, mis on spetsiaalselt loodud vaenulike droonide avastamiseks ja tõrjeks.
Lääne ametnikud eeldavad, et Venemaa rünnakud ei vaibu, kuna Kreml püüab laiendada oma sõda Lääne vastu Ukrainast kaugemale.
Droonimüüri projekt on juba välja töötatud Balti droonimüüri kontseptsiooni laiendus, mis hõlmab elektroonilist sõjapidamist (EW) ja mitmekihilisi andurisüsteeme.
Euroopa droonimüüris võidakse kasutada ka lasereid.
EL-i juhid jõudsid Helsingis toimunud kohtumisel kokkuleppele. Kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles, et koostatakse „üksikasjalik tegevuskava”.
Kaitsedroonid peavad olema kulutõhusad, et neid saaks toota piisavas koguses.
Läti süsteemid, näiteks Balti droonimüüri osana välja töötatud Blaze, suudavad tehisintellekti abil jälgida, tuvastada ja hävitada kiireid õhusihtmärke.
Süsteem on spetsiaalselt loodud droonide vastu võitlemiseks, mis väldivad tavapäraseid õhukaitsesüsteeme, mis olid algselt mõeldud suuremate rakettide ja mürskude jaoks.
Lätit peetakse „droonide suurriigiks” ja riigis on tehnoloogia tipptasemel, kusjuures paljud kõige arenenumad süsteemid osutuvad Ukraina kaitsmisel tõhusaks.
Läti on droonide arendamisel alates 2024. aastast teinud koostööd ka Ühendkuningriigiga.
Suurbritannia on lubanud varustada Ukrainat järgmisel 2026. aastal 100 000 drooniga, samas kui augusti strateegilise kaitseülevaate (SDR) kohaselt eraldati droonide arendamiseks 4 miljardit naela.
Vaatamata kolmel järjestikusel ööl toimunud droonide sissetungile kinnitas Taani eile, et ei rakenda NATO lepingu artiklit 4 – kutset kõigile alliansi liikmetele arutada kollektiivkaitset.
Poola ja Eesti aktiveerisid mõlemad pärast sissetunge 4. artikli, seega on liikmed teemat juba põhjalikult arutlenud.
Rünnakud Taani vastu olid seotud Venemaa dessantlaevaga Aleksandr Shabalin, mida neljapäeval nähti Taani Langelandi ranniku lähedal välja lülitatud AIS-transponderiga, mis tähendas, et seda ei saanud jälgida.
Varem kasutas Kreml laeva Venemaa sõjavarustuse transportimiseks oma baasidesse Süürias ja seda jälgisid La Manche’i väina kaudu Briti mereväe laevad.
Eesti teatas, et eelmisel nädalal toimunud sissetung tema õhuruumi oli sel aastal viies kord, kui Venemaa rikkus riigi territooriumi.
Tšehhi president Petr Pavel on öelnud, et NATO peaks sellistele provokatsioonidele reageerima lennukite allatulistamise teel.
Ta ütles: „Kahjuks on see tasakaalustav tegevus, mis võib viia konfliktini. Kuid kurjuse ees ei saa lihtsalt taganeda.“
The post Euroopa eesliini riigid loovad kiirkorras droonimüüri, et ohtudele vastu seista appeared first on eestinen.