Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles hiljuti eelseisva 19. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi sisu. See on ettepanek liikmesriikidele.
Vene nikkel puudus komisjoni nimekirjast endiselt, kuigi EL-i ja Soome poliitikud on juba pikka aega nõudnud Venemaa-vastaseid üha rangemaid sanktsioone, vahendab Yle.
Miks nad ei taha Vene niklit puutuda
Yle intervjueeritud Soome Euroopa Parlamendi saadikud ütlevad, et põhjuseks on EL-i ja Soome kaitsetööstuse vajadused.
Nikkel on kaitsetööstuses mitmel moel oluline tooraine, sealhulgas komponentides ja roostevaba terase tootmisel. Niklit on vaja ka rohepöördes, elektriautode akudes ja tuulikutes.
Kasutame Vene niklit spetsiaalselt kaitsetööstuse vajaduste rahuldamiseks. Samal ajal soovime lõpetada Venemaa sõjalise tegevuse Ukrainas ja tagada, et Venemaa sõjamajandus ei töötaks, ütleb Euroopa Parlamendi liige Merja Kyllönen.
See on eetiliselt väga jätkusuutmatu olukord. Mida rohkem me sealt ostame, seda tugevamaks muutub Venemaa sõjatööstus, märgib ta.
Kyllöneni sõnul on lõppkokkuvõttes küsimus rahas ja töökohtades.
Kui EL keelustaks Vene nikli, tõuseks selle maailmaturu hind hüppeliselt ja töökohad tööstuses oleksid kulude tõustes ohus.
Nii karmilt kui see ka ei kõla, on see tänapäeva maailmas kahjuks nii, tunnistab ta.
Kyllönen on Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni liige.
Sarnast seisukohta jagavad ka Yle intervjueeritud Soome Euroopa Parlamendi liikmed Katri Kulmuni ja Pekka Toveri.
Kulmuni sõnul pole ükski liikmesriik, sealhulgas Euroopa Komisjon seadnud kahtluse alla Vene nikli vajalikkust.
Valitseb laialdane arusaam, et nikli asendust ei saa kiiresti mujalt hankida.
„Muidugi on Vene nikkel oluline ka auto- ja terasetööstusele, aga ma ütleksin, et kaitsetööstus on kindlasti kõige olulisem küsimus,” nendib Kulmuni.
Kulmuni on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni asendusliige.
Kulmuni sõnul tulistaks Euroopa kaitsetööstus endale jalga, kui ta ei saaks kogu vajalikku niklit kätte.
EL püüab vabaneda oma sõltuvusest Venemaast ja Hiinast kriitiliste toorainete osas.
Eelmisel, 2024. aastal koostatud kriitiliste toorainete määrus (CRMA) seab eesmärgiks suurendada EL-i enda kriitiliste mineraalide, näiteks nikli kaevandustootmist vähemalt kümne protsendini aastaks 2030.
Venemaast vabanemiseks peaks olema võimalus.
Praegu puudub plaan Venemaa nikli impordi vähendamiseks ja oluline oleks see koostada, juhib Kulmuni tähelepanu.
Pekka Toveri on Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni liige.
Nikkel on EL-is loetletud strateegiliselt kriitilise materjalina ning nikkel on kaitsetööstuse tõttu kriitiline materjal ka NATO jaoks.
Sel põhjusel on tehtud otsuseid mitte rünnata Venemaa niklit, sest kaitsetööstuse kasv Euroopas on selles olukorras mitmekordistumas, ütles Toveri Yle-le otsekoheselt.
Mida arvavad olukorrast Soome europarlamendi liikmed?
Euroopa toodab Venemaa vastu relvi, kasutades selleks Vene niklit.
Olukord on täiesti absurdne. Arutelu kriitiliste mineraalide üle on jäänud lapsekingadesse. Siin avaldub see kõige grotesksemal moel, ütleb Kyllönen.
Pekka Toveri on endine elukutseline sõdur. Kui vajadus on suur, otsime abi kõikjalt, kust seda saame, ütleb Toveri.
Maailm pole ideaalne paik, ütleb Kulmuni omakorda.
Soomel on eriline positsioon selles pildis. Soome on EL-i ainus värav Vene niklile maailma.
Vene niklimaak transporditakse rongiga töötlemiseks Nornickel Harjavalta tehasesse. Yle on varem nendest vedudest teatanud.
Nornickel Harjavalta tehas mängib olulist rolli EL-i varustamisel Vene nikliga. Yle andmetel on selle osakaal rafineeritud nikli toodangus ligikaudu 65 protsenti.
Soome kaitsetööstus kasvab lähiaastatel miljardite eurode võrra. Soome ettevõtetele antakse hangetel eelisõigus.
Nikkel on selle kasvutempo peamine tooraine.
Kas Venemaa niklit hakatakse ka Soome kaitsetööstuses kasutama
Toveri sõnul on see väga võimalik.
Kõik peaksid mõtlema, et kui meil on sõltuvus, kuidas me saame sellest lahti? sõnab ta.
Kyllönen usub, et Soome pole ehk nii keerulises olukorras kui paljud teised Euroopa tegijad.
Kuid vahendajate kaudu on ka Vene nikkel osa Soome kaitsetööstusest. Kõikjal, kus kasutatakse terast, kasutatakse paratamatult ka Vene niklit, ütleb Kyllönen.
Kulmuni tuletab kõigepealt meelde, et Soomel on kaks oma niklikaevandust Sodankyläs ja Sotkamos. Muidugi võib arvata, et oleme kindlasti osa lahendusest Vene niklist vabanemiseks, märgib Kulmuni selle kohta.
Aga kuidas on lood kodumaise kaitsetööstusega
Yle küsis kahelt peamiselt kodumaiselt kaitsevarustuse tootjalt, riigile kuuluvalt Patria kontsernilt ja PIA ry-lt.
PIA ry on Soomes tegutseva kaitse-, lennundus-, kosmose- ja julgeolekutööstuse huvigrupp. Ühingul on paarsada liiget.
Patria esindaja sõnul kommenteerib ettevõte ainult Patria asju ega kommenteeri Soome ega EL-i küsimusi.
Ettevõte ei vasta otseselt Yle küsimusele, kas ta kasutab oma tootmises Vene niklit.
Patria nõuab kõigilt oma tarnijatelt ja alltöövõtjatelt kvaliteetset materjali hankimist ning eetilist ja nõuetele vastavat tegutsemist, kirjutab Yle-le kommunikatsioonijuht Sirje Ahvenlampi-Hyvönen.
Asi pole PIA ry tegevuses ühelgi hetkel ilmsiks tulnud.
Meie andmetel ei kasuta PIA liikmesettevõtted Vene niklit sisaldavaid tooraineid, ütleb Yle-le peasekretär Tuija Karanko.
Patria ja PIA ry ei soovinud Soome parlamendiliikmete Yle-le esitatud väiteid lähemalt kommenteerida.
Yle palus Euroopa Komisjoni erinevatelt kaitse- ja tööstusministeeriumidelt kommentaare Vene nikli kasutamise kohta.
Ainus vastus tuli Euroopa Komisjoni soomlasest asepresidendi ja julgeoleku eest vastutava voliniku Henna Virkkuneni büroost. Vastuses ignoreeriti aga Yle küsimust, miks EL ei ole keelustanud Vene nikli importi.
Yle saatis küsimuse laialdaselt ka erinevatele Euroopa tööstusettevõtele, näiteks terasetööstusele ning aku- ja autotootjatele.
Kommentaare küsiti ka Euroopa suurimatelt kaitsetootjatelt nagu Rheinmetall, BAE Systems, Sarfan, Leonardo ja Saab.
Kõik Euroopa osapooled vaikivad selles küsimuses süstemaatiliselt.
Kyllönen kirjeldab olukorda väga tundliku ja poliitiliselt väga keerulisena.
Võib ausalt öelda, et me vajame Vene puhast niklit. Kuid see pole midagi, mida komisjon ega parlament valjusti välja öelda tahaks, sõnab ta.
Kyllöneni sõnul ei taha Soome eriti olla arutelu algataja.
Juba Harjavalta tehase töökohtade ja selle tuleviku osas, rääkimata sellest, mida see laiemas pildis Soome kaitsetööstusele tähendaks, ütleb Kyllönen.
Pekka Toveri ei usu, et olukord kiiresti muutub.
Nikli vajadus on kasvanud, tarnijaid on vähe ja uute tarneahelate loomine võtab aega. See olukord kestab kindlasti veel aastaid, märgib ta.
Vene nikkel EL-is
EL ostis 2024. aastal kokku miljardi dollari väärtuses Vene niklit. 2025. aasta esimeses kvartalis ostis ta 300 miljoni dollari väärtuses.
Impordimahud on tippaastatega võrreldes langenud. Siiski tuleb peaaegu veerand EL-i niklivajadusest endiselt Venemaalt.
EL toodab ise vaid veidi üle kolme protsendi maailmas kasutatavast rafineeritud niklist.
The post Kurioosum: Euroopa relvastab end Venemaa vastu Venemaalt pärit nikliga – sellest aga ei taheta avalikult rääkida appeared first on eestinen.