Mart Laar

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik ja muinsuskaitsetegelane, kes oli aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 Eesti peaminister ning aastatel 2011–2012 kaitseminister.[1]

Laar on kuulunud Eesti Kongressi, Eesti Komiteesse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja Põhiseaduse Assambleesse ning olnud seitsmes Riigikogu koosseisus.[2] Ta on juhtinud Isamaad, Isamaaliitu ning Isamaa ja Res Publica Liitu.[1]

Aastatel 2013–2023 oli Laar Eesti Panga nõukogu esimees.[3]

Haridus ja varasem tegevus

Laar lõpetas 1978. aastal Tallinna 46. Keskkooli ja 1983. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal.[2]

Ülikooli lõpetamise järel töötas ta aastatel 1983–1986 Tallinna 24. Keskkoolis ajalooõpetajana ning seejärel vahemikus 1986–1990 ENSV Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhatajana.[2]

Ülikooliõpingute aegu oli ta seotud Noor-Tartu liikumisega.[4] Laar osales 1980. aastate lõpul aktiivselt muinsuskaitseliikumises ning oli seotud Eesti Muinsuskaitse Seltsiga.[2] Ta on olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi liige alates 1988. aastast ja hiljem sai temast seltsi auvilistlane.[1]

1995. aastal kaitses Laar Tartu Ülikoolis filosoofiamagistri kraadi ja 2005. aastal filosoofiadoktori kraadi.[1] Tema doktoritöö käsitles Eesti rahvuslikku ärkamisaega ja selle kandjaid ning ilmus raamatuna pealkirja "Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" all.[2]

Poliitiline karjäär

Kärt Jänes, Mart Laar ja Hannes Walter 1989. aastal

Laari parteiline tegevus sai alguse 11. oktoobril 1989 Eesti Kristlik-Demokraatlikus Liidus (EKDL).[1]

1990. aastal valiti Laar Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks.[2] Ta kuulus samuti Eesti Kongressi, Eesti Komiteesse ning aastatel 1991–1992 Põhiseaduse Assambleesse.[2]

1992. aastal ühines EKDL mitme teise erakonnaga, misjärel sai sellest Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Laar tõusis uue partei esimeheks ja oli selles ametis 1995. aastani.[1]

Esimene peaministriaeg (1992–1994)

 Pikemalt artiklis Mart Laari esimene valitsus

1992. aasta parlamendivalimiste järel sai temast VII Riigikogu liige.[2] 8. oktoobril määras president Lennart Meri Laari peaministrikandidaadiks.[5] Laari juhitud valitsus astus ametisse 22. oktoobril 1992 ning koalitsiooni kuulusid Isamaa, ERSP ja Mõõdukad.[6]

Laari esimese valitsuse ajal jätkus Eesti majanduse kiire ümberkujundamine plaanimajanduselt turumajandusele ning valitsus viis läbi ulatuslikke majandusreforme.[7] 1. jaanuaril 1994 jõustus Eestis proportsionaalse määraga tulumaksusüsteem, millest kujunes üks Laari majanduspoliitikaga rahvusvaheliselt enim seostatud reforme.[8]

1993. aastal käis ta riigivisiidil Iisraelis. Muu hulgas jättis ta seal Eesti Ekspressi järgi nutumüüri sisse palve, et Vene väed viidaks Eestist välja.[9]

Mart Laar 1994. aastal

Laari esimese valitsuse ametiaega jäi ka Vene vägede Eestist väljaviimine 31. augustil 1994 pärast presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini sõlmitud kokkuleppeid.[10]

Valitsuse ametiaega varjutasid samal ajal mitmed poliitilised vaidlused, sealhulgas rublatehing ja Iisraeli relvaost.[11] Riigikogu avaldas 26. septembril 1994 Laarile 60 poolthäälega umbusaldust; umbusaldusavalduse seletuskirjas nimetati muu hulgas Lekto laenutehingut, Iisraeli relvaostu ja Vene rublade müügi korraldamist.[11] Mart Laari esimene valitsus jätkas ametis kuni 8. novembrini 1994, mil ametisse astus Andres Tarandi valitsus.[6]

Riigikogus (1995–1999)

1995. aasta Riigikogu valimiste tulemusena sai Laarist VIII Riigikogu saadik.[2]

1998. aastal sai temast Isamaliidu juht. Ta oli ametis 2002. aastani.[1]

Teine peaministriaeg (1999–2002)

 Pikemalt artiklis Mart Laari teine valitsus

1999. aasta Riigikogu valimiste järel moodustasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad koalitsiooni, mida hakati nimetama Kolmikliiduks.[6] President Lennart Meri määras Laari 19. märtsil 1999 peaministrikandidaadiks ning IX Riigikogu andis talle 22. märtsil volitused valitsuse moodustamiseks.[12][13]

Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.[6] Valitsus jätkas majandusreforme ning selle ametiaega jäid muu hulgas ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine, pensionisüsteemi reformid ja Eesti euroatlantilise integratsiooni ettevalmistamine.[6]

2001. aastal puhkes nn pildiskandaal, kui avalikuks tuli, et Laar oli 1999. aastal kaitseväe harjutusel osalenud tulistamises märklaua pihta, millele oli kinnitatud Edgar Savisaare foto.[14] Laar eitas esialgu juhtumit, kuid tunnistas hiljem tulistamises osalemist.[14]

2001. aasta lõpul süvenesid vastuolud valitsuskoalitsioonis pärast Reformierakonna otsust moodustada Tallinnas võimuliit Keskerakonnaga.[15] Laar teatas 2001. aasta detsembris tagasiastumisest ning tema valitsus lõpetas tegevuse 28. jaanuaril 2002, kui ametisse astus Siim Kallase valitsus.[6]

Riigikogus (2003–2011)

2003. aastal valiti Laar X Riigikogu koosseisu liikmeks.[2]

2007. aastast kuni 2012. aastani oli ta Isamaa ja Res Publica Liidu esimees.[1]

2007. aasta parlamendivalimistel kogus Laar Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas 9237 häält, mis oli üks valimiste suuremaid isiklikke häältesaake,[2] ning temast sai XI Riigikogu saadik.[2]

Kaitseministrina (2011–2012)

2011. aastal toimunud XII Riigikogu valimistel pääses Laar uuesti parlamenti[2] ning temast sai 6. aprillil 2011 Andrus Ansipi kolmanda valitsuse kaitseminister.[16]

Oma ametiajal keskendus ta mh järgmise 10 aasta perspektiiviga riigikaitse arengukava väljatöötamisele.[9]

2012. aasta 18. veebruaril tabas teda insult. Laar viibis parasjagu oma ülikooliaegse kursusekaaslase Eha Hergauki sünnipäeval. Varsti pärast saabumist tundis ta keha vasakus pooles nõrkust, mispeale peol viibinud arst kahtlustas võimalikku insulti. Häirekeskuses hinnati olukord eluohtlikuks ning kella 22.28 paiku saabunud meedikud viisid "silmanähtavalt halveneva[s] seisundi[s]" Laari Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonda, kus magnetresonantstomograaf-uuringu järel kinnitati ajurabanduse diagnoos. Eesti Ekspressi järgi polnud "varem ükski minister nii halva tervisega haiglasse sattunud," kuivõrd Laari seisund hinnati üliraskeks. Kiirabi saabudes oli Laar olnud teadvusel ja vastanud adekvaatselt nende küsimustele. Enne peole saabumist oli ta pidanud Vabariigi aastapäeva puhul pidanud avaliku ettekande Ruilas, kus temaga vestelnud Raido Rüütli hinnangul oli Laar "selgelt lõdvestunud ja heas vaimses vormis".[9]

19. veebruaril teatas Kaitseministeerium, et haiglaravil oleva Laari seisund on stabiilne ning ta suhtleb perekonnaga. Vastavalt valitsusministrite asendamise korrale asus tema kohuseid kaitseministrina täitma teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo. Et Laar oli parasjagu ka puhkusel viibiva peaminister Ansipi kohusetäitja, võttis need ülesanded üle keskkonnaminister Keit Pentus.[17] Järgnevatel päevadel Laari seisund halvenes: ta haigestus kopsupõletikku ja viidi üle intensiivraviosakonda.[9] 6. mail 2012 esitas Laar tervislikel põhjustel kaitseministri ametist lahkumise avalduse ning tema ametiaeg lõppes 11. mail.[18] Uus kaitseminister Urmas Reinsalu astus ametisse 14. mail 2012.[19]

Eesti Panga nõukogu esimehena (2013–2023)

23. aprillil 2013 nimetas Riigikogu Laari Eesti Panga nõukogu esimeheks ning tema volitused algasid sama aasta 13. juunil.[3] Riigikogu otsust toetas salajasel hääletusel 46 saadikut, vastu oli 34 ja erapooletuid neli.[3]

Laar oli Eesti Panga nõukogu esimees kaks ametiaega ja lahkus ametist 2023. aasta juunis.[20] Alates 13. juunist 2023 on Eesti Panga nõukogu esimees Urmas Varblane.[21]

Majanduspoliitika ja rahvusvaheline mõju

Laari nime seostatakse rahvusvaheliselt eelkõige Eesti 1990. aastate alguse kiirete turumajandusreformide ja 1994. aastal kehtestatud proportsionaalse tulumaksuga.[7]

2006. aastal andis Cato Instituut Laarile 500 000 USA dollari suuruse Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest.[22] Instituut tõstis auhinna põhjenduses esile Laari rolli Eesti majanduse liberaliseerimisel, proportsionaalse tulumaksu kehtestamisel, väliskaubanduse avamisel ja erastamisel.[22]

Laar tegutses 2000. aastatel ka Gruusia majandusreformide nõustajana ning oli president Mihheil Saakašvili majandusnõunik.[2]

Ajaloolase ja kirjanikuna

Mart Laar Valjala Põhikoolis ajalootundi andmas 2006. aastal

Laari peamised ajalooalased uurimisvaldkonnad on olnud Eesti rahvuslik ärkamisaeg, Eesti Vabadussõda, Teine maailmasõda Eestis ja metsavendlus.[2] Ta on kirjutanud ja koostanud arvukalt ajalooalaseid raamatuid, õpikuid ja populaarteaduslikke teoseid.[2]

Tema 1995. aastal kaitstud magistritöö käsitles Jakob Hurta ning 2005. aasta doktoritöö Eesti rahvuslikku ärkamisaega.[1]

2014. aastal avaldas Laar alternatiivajaloolise romaani „Sügissõda 1939. I osa: Punane torm tõuseb“, millega ta debüteeris ilukirjanikuna.[23]

2015. aastal ilmus Laari mälestusteraamatu esimene osa „Pööre“, mis käsitleb tema esimese valitsuse tegevust aastatel 1992–1994.[24] 2020. aastal ilmunud teine osa „Ajaga võidu“ keskendub tema teisele peaministriajale aastatel 1999–2002.[25]

Isiklikku

Ta on 1982. aastast abielus logopeed Katrin Laariga. Paar tutvus õpingute ajal 1980. aastal Tartu Ülikoolis. Neil on tütar Kadri ja poeg Mihkel.[26]

Ta on end kirjeldanud George R. R. Martini loomingu ainetel loodud telesarjade "Troonide mäng" ja "Draakonite koda" austajana. Samuti "Tähtede sõja" frantsiisi fännina, tuues esile telesarja "Andor".[4]

Tunnustus

Mart Laar 2007. aastal

Bibliograafia

  • "Kodu lugu" (1989, koos Heiki Valgu ja Lauri Vahtrega)
  • "14. juuni 1941" (1990)
  • "War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944–1956" (1992)
  • "Metsavennad" (1993)
  • "The Challenge for Europe" (1994)
  • "Raamat Jakob Hurdast" (1995)
  • "Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991" (1996, koos Urmas Oti ja Sirje Endrega)
  • "Isamaa ilu hoieldes" (1997)
  • "Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918–1920" (1998)
  • "Eesti uus algus" (2002)
  • "Estonia: Little Country That Could" (2002)
  • "Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" (2005)
  • "Emajõgi 1944" (2005)
  • "Linnulennul Eesti ajaloost" (2005)
  • "Eesti Teises maailmasõjas" (2005)
  • "Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis" (2005)
  • "Unustatud sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944–1956" (2005)
  • "Sinimäed 1944" (2006)
  • "September 1944. Otto Tiefi valitsus" (2007)
  • "101 Eesti ajaloo sündmust" (2010)
  • "20 Eesti tähtsamat lahingut" (2013)
  • "Sügissõda 1939. I osa: Punane torm tõuseb" (2014)
  • "Pööre. Mälestusi I" (2015)[30]
  • "Ajaga võidu. Mälestusi II" (2020)[25]

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 "Mart Laar". Eesti Vabariigi Valitsus. Vaadatud 24.10.2026.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 "Mart Laar". Riigikogu. Vaadatud 24.10.2026.
  3. 1 2 3 "Mart Laar nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks". Riigikogu. 23.04.2013. Vaadatud 24.10.2026.
  4. 1 2 Einar Ellermaa (24. veebruar 2026). "Mart Laar: minu elu naine on abikaasa Katrin. Temata poleks ma see, kes olen". Eesti Ekspress. Vaadatud 2. november 2026.
  5. ↑ "Vabariigi Presidendi 8. oktoobri 1992. a dekreet nr 1". Riigi Teataja. 08.10.1992. Vaadatud 24.10.2026.
  6. 1 2 3 4 5 6 "Varasemad valitsused". Eesti Vabariigi Valitsus. Vaadatud 24.10.2026.
  7. 1 2 "After the Fall: Building Nations out of the Soviet Union – Estonia". International Monetary Fund. Vaadatud 24.10.2026.
  8. ↑ "Understanding Policy Change" (PDF). World Bank. Vaadatud 24.10.2026.
  9. 1 2 3 4 Kristi Vainküla (5. aprill 2012). "Kuidas Mart Laar insuldi sai". Eesti Ekspress. Vaadatud 2. november 2026.
  10. ↑ "1994". Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu. Vaadatud 24.10.2026.
  11. 1 2 "1994 – Mart Laari umbusaldamine". Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu. Vaadatud 24.10.2026.
  12. ↑ "Peaministrikandidaadi määramine". Riigi Teataja. 19.03.1999. Vaadatud 24.10.2026.
  13. ↑ "Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks". Riigi Teataja. 22.03.1999. Vaadatud 24.10.2026.
  14. 1 2 "„Pealtnägija" uuris, miks skandaalidesse sattunud Eesti poliitikutel taastub mälu liiga hilja". ERR. 19.02.2014. Vaadatud 24.10.2026.
  15. ↑ "Vähemusvalitsust juhiks Siim Kallas". Äripäev. 03.01.2002. Vaadatud 24.10.2026.
  16. ↑ "Andrus Ansipi kolmas valitsus". Eesti Vabariigi Valitsus. Vaadatud 24.10.2026.
  17. ↑ "Kaitseminister Mart Laar viidi insuldi tõttu haiglasse". ERR. 19.02.2012. Vaadatud 24.10.2026.
  18. ↑ "Prime Minister Ansip Makes Proposal to President to Appoint Urmas Reinsalu Minister of Defence". Eesti Vabariigi Valitsus. 11.05.2012. Vaadatud 24.10.2026.
  19. ↑ "Minister of Defence Urmas Reinsalu to assume office". Eesti Vabariigi Valitsus. 14.05.2012. Vaadatud 24.10.2026.
  20. ↑ "President esitas Urmas Varblase Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadiks". ERR. 02.05.2023. Vaadatud 24.10.2026.
  21. ↑ "Eesti Panga nõukogu". Eesti Pank. Vaadatud 24.10.2026.
  22. 1 2 3 "Former Estonian Prime Minister Mart Laar Wins Friedman Prize for Liberty". Cato Institute. 20.04.2006. Vaadatud 24.10.2026.
  23. ↑ "Intervjuu ulmekirjanik Mart Laariga". Algernon. Märts 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.04.2015. Vaadatud 24.10.2026.
  24. ↑ "Mart Laar esitleb juubeli puhul oma mälestusteraamatut". ERR. 22.04.2015. Vaadatud 24.10.2026.
  25. 1 2 "Ajaga võidu: mälestusi. II". DIGAR. 2020. Vaadatud 24.10.2026.
  26. ↑ Kristi Vainküla (29. aprill 2015). "Mart Laar pühendas mälestusteraamatu oma naisele Katrinile". Eesti Ekspress. Vaadatud 2. november 2026.
  27. ↑ "Johan Skytte medal". Tartu Ülikool. Vaadatud 24.10.2026.
  28. ↑ "Välisminister Margus Tsahkna andis üle Jaan Poska medali". Välisministeerium. 02.02.2025. Vaadatud 24.10.2026.
  29. ↑ "Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustati tänavu 49 inimest". Justiits- ja Digiministeerium. 04.09.2026. Vaadatud 24.10.2026.
  30. ↑ "Mart Laar esitleb juubeli puhul oma mälestusteraamatut". ERR. 22.04.2015. Vaadatud 24.10.2026.

Välislingid

Eelnev
Tiit Vähi
Eesti peaminister
1992–1994
Järgnev
Andres Tarand
Eelnev
Toivo Jürgenson
Isamaaliidu esimees
1998–2002
Järgnev
Tunne Kelam
Eelnev
Mart Siimann
Eesti peaminister
1999–2002
Järgnev
Siim Kallas
Eelnev
Jaak Aaviksoo
Eesti kaitseminister
6. aprill 2011 – 11. mai 2012
Järgnev
Urmas Reinsalu
Eelnev
Tõnis Lukas ja Taavi Veskimägi (kaasesimehed)
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees
26. mai 2007 – 28. jaanuar 2012
Järgnev
Urmas Reinsalu
Eelnev
Jaan Männik
Eesti Panga nõukogu esimees
2013–2023
Järgnev
Urmas Varblane