Mere kultuurikeskus
Mere kultuurikeskus on kultuuriasutus, mis tegutseb Tallinnas aadressil Mere puiestee 5.
Aastatel 2001–2025 tegutses kultuurikeskus linna hallatava asutusena, mis kandis nime Vene Kultuurikeskus.[1][2] 2025. aastast tegutseb see Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel koosseisus ja kannab nime Mere kultuurikeskus.[3]
Hoone
Kultuurikeskuse hoone ehitati Nõukogude ajal Tallinna laevastiku ohvitseride majaks. Silmapaistva stalinistliku uusklassitsistliku sammastega hoone projekteerimist Tallinna pommitamisel hävinud kino Grand Marina asemele alustati 1951. aastal. Ehitamisel kasutati osaliselt ära selles kohas 1914. aastast asunud esinduskino Grand Marina (hiljem Ars) ning Nikolai Imetegija kiriku kogudusele kuulunud hoone.[4] Arhitekt Aleksandr Kuznetsovi projekteeritud maja valmis 1954. aastal. Hoone siseplaan koosnes 168 ruumist. Seal oli 1000 inimest mahutav saal, lugemistuba, loenguteruum ja kohvik. Lava mahutas kuni 150 inimest.[5]
Hoone vestibüül ja saalid kaunistati sammastega, rõdud ja karniisid kuldornamendiga. Saali lage kaunistas NSV Liidu sõjalaevastiku päeva pühitsemist kujutav laemaal. Hoone kaunistamiseks loodi neliteist madalreljeefi Vene ja Nõukogude sõjalaevastiku ajaloo ja laevastiku igapäevase elu ainetel, mis kaunistavad hoone fassaadi koos 12 massiivse sambaga. Hoone vaatajatesaali paigutati kõrgreljeefid Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreedega. Reljeefide loomisel lõi kaasa hulk eesti skulptoreid: Enn Roos "Kangelaslinn Odessa", Aleksander Kaasik "Poks mereväes", Arseni Mölder "Kangelaslinn Volgograd", Signe Mölder "Laevad rünnakul", Linda Rosin "Purjesport", Erika Haggi ""Sinope lahing", Endel Taniloo ""Madrus vahil", Elfriide Maran.""Kangelaslinn Sevastopol", Endel Bergmann "Aurora kogupauk", Albert Eskel "Teatejooksjad", Juhan Paberit "Väeliikide koostöö", Elmar Rebane "Lennuvägi", Linda Rosinale "Purjesport", Endel Taniloole "Madrus vahil", Lembit Tolli "Kangelaslinn Leningrad", August Vomm "Tšesma lahing".[6] Uue kultuuriasutuse kõrvale rajati suur park.[5]
Maja ees oli kaks Aegna Merekindlusest pärit suurtükki, mis praegu asetsevad Kaitsejõudude peastaabi ees.[7]
Aastatel 1993–2000 rentis linn kultuurikeskuse hoonet AS-ile Rukon.[8] 1997. aastal tunnistati hoone kultuuriministri määrusega arhitektuurimälestiseks. 2001. aastal hakkas hoones tegutsema Tallinna linna hallatav Vene Kultuurikeskus.[9]
Aastatel 2006–2009 remonditi hoonet ulatuslikult ja taastati selle varasem hiilgus.
2025. aasta aprillis eemaldati hoone katuseharjalt nõukogudeaegne ehisvapp.[10]
Tegevus
Mere Kultuurikeskuse ruumides toimetavad mitmed loomingulised kollektiivid: draama-, koori-, koreograafia-, muusika- ja kunstistuudiod, sealhulgas stuudioteater Grotesk,[9] teater Junost,[11] kunstistuudio Artec, tantsuteater Entree, lastekoor Allegro. Hoone neljas galeriis ja kahes fuajees toimuvad näitused, mida on võimalik külastada keskuse lahtiolekuaegadel ning ürituste ajal. Kultuurikeskuses leiavad aset mitmed (rahvusvahelised) festivalid, etendused, konkursid, kontserdid. Keskuse ruume on võimalik rentida ka vastuvõttude, galade, konverentside ning privaatürituste tarbeks.
Viited
- ↑ Tallinna Linnavalitsus, 21.02.2001, määrus number 36
- ↑ Tallinna Linnavolikogu, 21.07.2025, otsus number 66
- ↑ "Kultuurikatlaga liidetakse Mere ja Salme kultuurikeskused". Kultuurikatel. 22. juuli 2025.
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register
- 1 2 "Uus kultuuriasutus Tallinnas". Sirp ja Vasar, nr 2. 8. jaanuar 1954. Vaadatud 20.01.2017.
- ↑ "EN Kunstnike Liidus". Sirp ja Vasar, nr 23. 5. juuni 1953. Vaadatud 20.01.2017.
- ↑ Info Lennusadama muuseumi ekspositsioonist.
- ↑ Tallinn lõpetab laevastiku ohvitseride maja rendilepingu. Delfi, 11. oktoober 2000.
- 1 2 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004, lk 323.
- ↑ "Vene Kultuurikeskuse katuseharjalt võeti maha nõukogudeaegne ehisvapp" ERR, 29. aprill 2025
- ↑ "Театр "Юность"". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. september 2016. Vaadatud 1. juunil 2016.
Välislingid