19-aastast ema süüdistatakse oma vastsündinud lapse mõrvamises Lohjas. Täna reedel 13. märtsil algas Espoos kogu riiki vapustanud kuriteo kohtuprotsess.

Politsei kahtlustab, et lapse ema kutsus enneaegselt sünnituse esile ja jättis pisikese enneaegse lapse tahtlikult järelevalveta, vahendab Iltalehti.

Beebi sündis ja suri Lohjas Ojamos kortermajas eelmise, 2025. aasta reede, 17. oktoobri. Tõsise hooletussejätmise tõttu suri pisike, kui elu oli vaevu alanud.

Beebi sünge saatus selgus, kui 23-aastane isa helistas kell 21.48 häirekeskusse.

Noor ema oli varasuvel oma poiss-sõbraga kortermajja kolinud. Ei tema poiss-sõber ega naabrid ei teadnud, et ta on rase.

Mõrvas süüdistatakse ainult väikelapse ema, kes on uurimise algusest peale vahi all olnud.

Prokurör nõuab 19-aastase naise karistamist mõrvas.

Prokuröri sõnul teadis naine, et ta on umbes 30 nädalat rase. Vaatamata sellele oli ta teadlikult võtnud valetades saadud abordiravimeid kahel erineval päeval.

Naine varjas rasedust, ravimeid ja sünnituse algust oma elukaaslase eest. Lapse isa sai sellest teada alles siis, kui laps sündis.

Pärast ravimite võtmist sündis laps elusalt. Laps jäeti abita tualettpotti.

Naise elukaaslane helistas umbes 10 minutit pärast sündi häirekeskusse. Vaatamata kiirabi kõnedele ei aidanud naine oma last.

Prokuröri sõnul on tegu eriti julm. Vastsündinud laps oli täiesti kaitsetu. Prokuröri sõnul näitab tegu järjekindlat tapmiskatset.

Lapse isa nõuab naiselt üle 18 000 euro muuhulgas kannatuste, ravikulude ja matusekulude katteks.

19-aastane naine eitab mõrva.

Naine väidab, et ta ei teadnud, et ta on rasedusega nii kaugele jõudnud. Ta arvas, et on alles raseduse algstaadiumis.

Naine ütleb, et ta oli üllatunud, kui laps tualettpotis sündis, ja üritas last aidata.

Hädaabikõne ajal palus naine kiirustada ja abi kutsuda.

Naine ei rääkinud oma partnerile rasedusest ja plaanis talle sellest rääkida alles pärast aborti.

Naisel oli selleks õigus, ütleb advokaat.

Lapse isa hüvitisnõudeid vaidlustatakse täies ulatuses, nii põhjendatuse kui ka summa osas – sealhulgas matusekulud.

Naine eitab kuriteo toimepanemist või lapsele kannatuste põhjustamist.

Kaitsja sõnul on küsimus selles, kas abordi eest karistada.

Ei. Naisel on lubatud abordi üle ise otsustada ja ta tegi seda, märkis kaitsja.

Kaitsja sõnul oli naise ja lapse isa suhe selline, et last polnud võimalik saada.

Kaitsja kordas, et naine arvas end olevat raseduse algstaadiumis. Kaitsja sõnul ei saa lapse sünnile eelnevaid tegusid pidada tapmiseks.

See ei ole prokuröri väitel kuriteole lähedanegi, ütles kostja advokaat.

19-aastane naine ootas, kuni tema poiss-sõber abi kutsuks. Mees helistas aga kõigepealt oma vanematele. Ema tõstis lapse tualetipotist välja ja alustas elustamist. Lapse kahjustamiseks ei võetud ette mingeid aktiivseid meetmeid.

Kõik see pärast seda, kui ta sünnitas esimest korda 19-aastaselt ilma valuvaigistiteta, sõnas advokaat.

Naine on õppinud õendust. Kaitsja sõnul ei käsitletud õpingutes raseduse katkestamise küsimust.

Tõendites selgitatakse ka seda, kui võimatu oli last kodus päästa.

Kaitsja võttis seisukoha ka isa hüvitisnõuete osas. Kaitsja sõnul polnud vastsündinud lapse ja lapse isa vahelised suhted eriti lähedased. Mees sai alles hiljem teada, et ta on pisikese isa.

Häirekeskusse helistati kell 21.47. Enne seda helistas lapse isa oma vanematele, kes olid juhtumi ajal ära ja poiss ei saanud neid kohe kätte.

Esimene kõne tehti isale kell 21.42. Isa vastas kell 21.46 ja käskis pojal helistada hädaabinumbril 112.

Kaitsja väitel eeldas 19-aastane naine, et mees helistab otse häirekeskusse. Sel põhjusel ei teinud vastsündinu ema häirekeskusse topeltkõnet.

Kohtus näidati pilte tualetipotist ja selle ette asetatud patjadest. Padjad toodi sünnituse ajal tualetti.

Näidati ka pilte korterist. Politsei tehniline uurimine on pildistanud korteri iga nurka ja kohta.

Piltidel on näha avatud kaanega tualetipotti. Uurimine on kindlaks teinud, kui palju vett potis oli.

Vett oli nii palju, et laps ei saanud hingata.

Tualetimatil on verd.

Lapse isa viibis sündmuste ajal teises toas ja mängis lapse sündides oma sõpradega internetis arvutimängu. Näidati pilte toast.

Toa sahtlist leiti haigla ravimiümbrik, mis kirjeldas manustatud abordiravimeid.

Kohtus näidati juhiseid, mille naine haiglast raseduse katkestamiseks sai.

Juhistes on kirjas, et raseduse katkestamist saab ohutult teha enne 20. rasedusnädalat ja erijuhtudel 24. nädalat.

Seda õpetatakse Soomes põhikoolis, ütles prokurör.

Kaitse väitis, et juhiste kohaselt oleks arst pidanud määrama raseduse kestuse. Seda aga ei tehtud.

Mõrvas süüdistatav ema oli umbes 30. nädalat rase. Keskmine rasedus kestab umbes 40 nädalat.

Naine väitis, et ta oli alla 10 nädala rase ja talle ei tehtud ultraheliuuringut.

Prokuröri sõnul suutis naine kõigile küsimustele vastata viisil, mis ei tekitanud kahtlusi. Kuna naine ütles, et ta on alla kümne nädala rase, kirjutati talle raseduse katkestamiseks ravimeid.

Prokuröri sõnul ei näinud kogenud ämmaemand naise kõhtu tema riietuse tõttu ega taibanud enne ravimite väljakirjutamist naise öeldus kahelda ja teda ultraheliga uurida.

Kohtus käidi läbi süüdistatava Snapchati vestlused tema sõbrannaga.

Vestlused toimusid 17. oktiibril. Vestlus jätkus terve päeva. Sõnumites räägiti raseduse katkestamisest.

– Mul just sündis laps, kirjutas naine oma sõbrannale kell 21.44.

– Ta nuttis, kirjutas ta.

– Kui kaugel see siis oli? küsis sõbranna.

– Noh, nii, vastab naine. Sõnum oli kirjutatud täielikult suurtähtedega.

Naine ütles oma sõnumites, et tema poiss-sõber on küll kohal, aga paanikas.

Seega toimus sõnumivahetus hetkel, kui vastsündinud laps on abita tualetis.

– Ma lähen Jorvisse. Laps on surnud, kirjutas naine kell 23.31.

– See oli tüdruk, lisas ta.

Sõbranna imestas, miks naise rasedust haiglas ei testitud. Prokuröri sõnul ei olnud 19-aastane naine oma poiss-sõbrale rääkinud, et ta oli haiglale öelnud, et on 8. nädalat rase.

– Läksin lihtsalt sitale, selline tunne oli. See lihtsalt kukkus, kirjeldas 19-aastane naine oma sünnitust.

Süüdistatav naine ei öelnud erakorralise meditsiini osakonnale kohe, et põhjuseks oli abort. Sel põhjusel politsei kohe kohale ei saabunud. Erakorralise meditsiini osakond arvas, et tegemist on enneaegse sünnitusega.

Personali oli üsna tugevalt eksitatud.

Uurimise käigus võeti tõend lastearstilt, mille kohaselt oleks enneaegne laps võinud ellu jääda, kui ta oleks sündinud haiglas. Laps oleks vajanud kopsude avamiseks hingamisabi.

Soomes sünnib umbes 30. rasedusnädalal igal aastal mitusada last. Olukorra tõttu olid lapse ellujäämisvõimalused aga väikesed, kuna laps sündis kodus.

Kiirabi tuvastas, et laps sündis elusalt.

Spetsialist pole oma karjääri jooksul varem näinud sellist olukorda, kus keegi saboteerib oma lapse sündi ja põhjustab tema surma, juhtis prokurör tähelepanu.

Kaitsja tõi välja, et spetsialisti sõnul on kodus sündinud enneaegse lapse hingamisteede avamine võhikule keeruline ülesanne.

Iltalehti info kohaselt oli noore ema elu enne kohutavat tegu ootamatu pöörde võtnud. Naine oli rahalistes raskustes. Samuti oli ta sattunud raskustesse oma eelmisel töökohal.

Naine töötas Helsingi hooldekodus. Tema töösuhe lõpetati pärast kaebuse saamist. Kaebuses kritiseeriti naise pakutavat hooldust.

19-aastane naine õppis haiglaõeks, kuid näib, et ta ei lõpetanudki õpinguid. Tal on viimase kahe aasta jooksul veidi alla 2000 euro suurune täitevõlg. Ta on tunnistatud varatuks.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

Loe allikast edasi