Prantsuse Indohiina oli ajalooline piirkond Kagu-Aasias Indohiina poolsaarel, tänapäeva Vietnami, Kambodža ja Laose aladel, aastatel 1887–1954. Teise maailmasõja ajal okupeerisid piirkonda Jaapani väed.

1946–1954 toimus esimene Indohiina sõda, mille tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi, ja Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon. Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste poolt kaotatud Vietnami sõja 1964–1973 tulemusel moodustati Põhja-ja Lõuna-Vietnami ühendanud Vietnami Sotsialistlik Vabariik.

1863. aastal kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks ning sellest aastast valitseb Kambodžas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Siiam (Tai). 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Teise maailmasõja ajal aastail 1941–1945 oli Kambodža Jaapani poolt okupeeritud. Kambodža jäi osaks Prantsuse Indohiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953, mil asutati Kambodža Kuningriik.

Laos saavutas iseseisvuse Prantsuse-Laose 1953. aasta lepinguga ning riiki asus valitsema Laose kuningriigi kuningas Sisavang Vong.