Perekond Männard

Filmist

Film esilinastus 30. oktoobril 1960 Tallinnas kinos Sõprus, NSV Liidu esilinastus oli 27. septembril 1961. Filmivõtted toimusid Tallinnas ning lõpu lahingustseen filmiti Vääna-Jõesuus.[1]

Perekond Männard on esimene Teise maailmasõja järel valminud film, mille tegevus toimus ainult Eesti Vabariigis. Film oli märgilise tähendusega — nn Eesti aega kujutavaid filme ju ei tehtud.

Filmis jälgitakse kahe töölisperekonna elusaatust Eesti Vabariigi algusaastatel (1918–1924), sündmuste keskmes on perekonnad Männardid ja Neiderid. Männardid jäävad ustavaks töölisliikumisele ka pärast proletariaadi võitluse lüüasaamist 1924. aastal, kuid Neiderid näevad oma elu eesmärki ainult haljale oksalejõudmises.

Režissöör Aleksandr Mandrõkin lavastas filmi stalinliku filmikunsti sotsialistliku või kriitilise realismi võtmes, kus "pahad on pahad ja head on head".

Kommentaare

Filmi stsenarist Valter Kruustee (1960): "Stsenaariumi kirjutamisel tuli rohkesti uurida meie töölisliikumist käsitlevaid dokumente. Siit tekkiski mõte, et rikkalik materjal töölisliikumise juhtide Viktor Kingissepa, Vilhelmine Klementi ja teiste revolutsiooniliste tegelaste kohta peaks leidma kasutamist uute stsenaariumide koostamisel. Isiklikult on kavas kirjutada sündmustikule “Perekond Männard” veel teine ja kolmas osa. Seal tuleks vaatluse alla juuniülestõusu-eelne ja Suure Isamaasõja aegne periood, viimane osa oleks seotud aga tänapäevaga."

Jaan Ruus (1995): "See film kuulub Eesti filmiloole kui nähtus, mis filmiajalooliselt näitab, et vanad klišeed toimivad kaua aega ja filmi uutmiseks peab tulema peale uus põlvkond."[1]

Osatäitjad

Viited

Välislingid