Üldiselt kajastab film sündmusi nii, nagu need toimusid. Siiski on üksikuid erinevusi. Kõigepealt on pikendatud kõneravi ajalist kestust. Lionel Logue hakkas prints Alberti kogelemist ravima 1926. aasta oktoobris ja ta saavutas kiiresti edu: juba 7 kuud hiljem, 1927. aastal suutis Albert Canberras Austraalia Vana parlamendihoone avamisel pidada kõne ilma kogelemata. Filmis on raviperiood venitatud aastatepikkuseks. Edward VIII troonist loobumise kriis toimus alles kümmekond aastat pärast Alberti paranemist kogelusest.

Winston Churchillile on filmis antud ülemäära suur roll. See tuleneb asjaolust, et tänapäeva filmivaatajad ei tunne teisi tolle ajal poliitikuid, näiteks Edward Woodi ja Samuel Hoare'i. Erinevalt filmist oli Churchill vastu Edward VIII loobumisele troonist ja ärgitas teda loobumissurvele vastu seisma, mistõttu George VI suhtus oma esimestel valitsusaastatel Churchilli üsna leigelt.

Filmide Klassifitseerimise Briti Nõukogu määras esialgu filmile vanusepiirangu 15, mis tähendas, et alla 15-aastased ei tohi filmi vaadata. Põhjuseks on koht, kus Logue soovitab kuningal sündsusetusi karjuda, et stressi maandada. Hooper kritiseeris seda otsust, viidates asjaolule, et näiteks filmid "Salt" ja "Casino Royale", mis sisaldasid üksikasjalikke piinamisstseene, said vanusepiirangu 12A, mis lubas 12-aastastel neid täiskasvanute juuresolekul vaadata. Ka Bonham Carter kritiseeris seda otsust, öeldes, et see film on täis inimlikkust ja selles puudub igasugune vägivald. Lõpuks andis nõukogu sellelegi filmile vanusepiirangu 12A.

Ameerika Filmistuudiote Assotsiatsioon andis filmile vanusepiirangu R, mis tähendab, et keegi ei tohi seda enne 17-aastaseks saamist ilma täiskasvanute juuresolekuta vaadata. Filmi tegevdirektor Harvey Weinstein kaalus filmi lisamontaaži, et sealt vandesõnadega kohad välja lõigata, aga Hooper keeldus seda tegemast, kuigi kaalus kõigi vandesõnade asendamist piiksudega. Pärast seda, kui film Oscari võitis, valmis USA-s filmist versioon, milles kõik vandesõnad olid nii-öelda maha keeratud, nii et neid enam kuulda polnud. Niimoodi toimetatud filmivariant sai vanusepiirangu PG-13.

• Colin Firth – prints Albert, hilisem kuningas George VI
• Geoffrey Rush – Lionel Logue
• Helena Bonham Carter – Elizabeth Bowes-Lyon, kuningas George VI abikaasa (kuninganna)
• Guy Pearce – prints Edward, hilisem kuningas Edward VIII
• Michael Gambon – George V
• Timothy Spall – Winston Churchill
• Jennifer Ehle – Myrtle Gruenert Logue
• Derek Jacobi – Canterbury peapiiskop Cosmo Gordon Lang
• Anthony Andrews – Stanley Baldwin
• Eve Best – Wallis Simpson (Wallis Windsor), Windsori hertsoginna
• Freya Wilson – printsess Elizabeth
• Ramona Marquez – printsess Margaret
• Claire Bloom – kuninganna Mary, George V abikaasa
• Tim Downie – Gloucesteri hertsog prints Henry

Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind (2011)

• Parim film
• Parim meesnäitleja – Colin Firth
• Parim algupärane stsenaarium – David Seidler
• Parim meeskõrvalosatäitja – Geoffrey Rush
• Parim naiskõrvalosatäitja – Helena Bonham Carter
• Parim filmimuusika – Alexandre Desplat

Briti Sõltumatu Filmiauhind (2010)

• Parim Briti film
• Parim meesnäitleja – Colin Firth
• Parim algupärane stsenaarium – David Seidler
• Parim meeskõrvalosatäitja – Geoffrey Rush
• Parim naiskõrvalosatäitja – Helena Bonham Carter

Kuldgloobus (2011)

• Parim draamafilmi meesnäitleja – Colin Firth

Oscar (2011)

• Parim film
• Parim lavastaja – Tom Hooper
• Parim meespeaosa – Colin Firth
• Parim algupärase stsenaarium – David Seidler

• "Kuninga kõne" andmebaasis Box Office Mojo (inglise)
• "Kuninga kõne": kas meisterlik kogelemine toob Oscari? Õhtuleht.ee, 26. jaanuar 2011