Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989. ja 1990. aastal kodanikualgatuse korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.

• 21. jaanuaril 1989 korraldas Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) Tartus mõttevahetuse "Kuidas taastada Eesti iseseisvus", millel esinesid teiste hulgas
  • Tunne Kelam, kes tõdes, et olukord nõuab liikumist ehtsa rahvaesinduse suunas ja vajame Eesti taotluste selget ja põhimõttelist väljaütlemist;
  • Jüri Adams, kes tegi ettepaneku ulatusliku parempoolse koalitsiooni loomiseks ning maapäeva kokkukutsumiseks,

milleks tuleb koostada valijate nimekirjad Eesti Vabariigi kodanikest ja nende järeltulijatest ja korraldada alternatiivvalimised;

• • Hando Runnel ja Kaido Kama nõudsid toetumist selgele alusele, tõele. Viimase esinemist peab Jüri Adams üheks aluseks kodanike komiteede tekkele.^[1]

• Eesti Muinsuskaitse Seltsi tollane esimees Trivimi Velliste on meenutanud, et mõttele panid aluse Rein Taagepera idee Eesti kodanike registreerimisest ja Harald Tillemanni ettepanek kokku kutsuda rahvuskongress.^[2]

Üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks esitasid 24. veebruaril 1989 toimunud rahvakoosolekutel Muinsuskaitse Seltsi, ERSP ja Eesti Kristliku Liidu esindajad. Üleskutse lähtus 1938. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt määratleti kõrgeima võimu kandjaks riigis eesti rahvas. Et Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest lähtuv riigi- ja omavalitsusasutuste struktuur oli vahepealsete okupatsioonide käigus lakanud olemast, tuli selle taasloomiseks alustada õigusjärgse kodanikkonna registreerimisest, millise ülesande võtsid enda kanda kihelkondliku geograafilise printsiibi järgi rahvaalgatuse korras asutatud Eesti kodanike komiteed.

Esimene Eesti kodanike komitee asutati 21. märtsil 1989 Kadrinas, maakonnalinnadest jõuti esimese Eesti kodanike komitee asutamiseni 10. aprillil 1989 Kuressaares. Esimene maakonnakomitee moodustati 12. mail 1989 Virumaal. Reaalselt algas kodanike registreerimine siiski alles varasuvel ning sai hoo sisse südasuvel, mil rahvuslik liikumine oli juba niivõrd tugevnenud, et Eesti iseseisvuse taastamise vastased ning mõõdukat arengut Nõukogude Liidu koosseisus pooldavad poliitilised jõud minetasid võime üha radikaalsemaks muutuvat rahvuslikku liikumist peatada. Sügisel liitus kodanike komiteede liikumisega ka mõõdukat uuendusliikumist pooldava Rahvarinde enamus. Detsembrist 1989 kuni veebruarini 1990 toimus eestlastest liikmete massiline välja astumine oma senise mõjuvõimu kaotanud Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist (NLKP).

Tänu Eesti kodanike komiteede tegevusele toimusid Eesti Kongressi valimised 24. veebruaril 1990 ning Eesti Kongressi esimene istungjärk tuli kokku 11. märtsil 1990. Pärast seda paljude kodanike komiteede tegevus lakkas 1990. aasta kevadel ning ülejäänutest peaaegu kõik lõpetasid oma tegevuse sama aasta lõpuks.

Seniste Eesti kodanike maakonnakomiteede kaudu hakkas Eesti Kongressi poolt valitud Eesti Komitee korraldama Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste väljaandmist.

• Harald Tillemann
• Hageri Eesti Kodanike Komitee
• Hargla Eesti Kodanike Komitee
• Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee
• Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee
• Juuru Eesti Kodanike Komitee
• Keila Eesti Kodanike Komitee
• Kuressaare Eesti Kodanike Komitee
• Nõmme Eesti Kodanike Komitee
• Türi Eesti Kodanike Komitee
• Viljandi Eesti Kodanike Komitee

• 23. veebruar 2005, Lauri Vahtre, Algatus, millist varem polnud nähtud, postimees.ee
• Aivar Jarne, Riigikogu Toimetised(RiTo 5, 2002), Põhiseaduse 10. aastapäev
• Sirje Kiin, Eesti Kongressi ajalugu
• 13. märts 2010, Trivimi Velliste, Heitlus Eesti hinge pärast, postimees.ee