Jakob Helwig
| Jakob Helwig | |
|---|---|
| Sünniaeg |
1631 Pritzwalk, Mark Brandenburg |
| Surmaaeg |
19. jaanuar 1684 Tallinn Rootsi kuningriik |
| Elukutse | vaimulik |
| Tegevusala | koguduse ülempastor, piiskop |
| Töökoht | Stockholmi St. Gertrudi saksa kogudus, Tallinna linnakonsistoorium, Eestimaa ja Tallinna piiskop |
| Sugulased | Helwigid |
Jakob Helwig (ladina keeles Jacobus Helwigius; 1631 Pritzwalk, Mark Brandenburg – 19. jaanuar 1684 Tallinn Rootsi kuningriik) oli Eestimaa piiskop.
Ta sai hariduse Wittenbergi ja Rostocki ülikoolis,[1] oli Berliini gümnaasiumi õpetaja (1660) ja rektor (1663).
1673. aastast oli ta Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) ülempastor ja kuningliku konsistooriumi assessor ja koolideinspektor (1674).
1675. aastal sai ta Uppsala ülikoolis teoloogiadoktoriks ning nimetati 1. juulil 1677 Eestimaa ja Tallinna piiskopiks. Samast aastast oli ta ka kuningliku Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja (president) ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse ülempastor.[2][3][4]
1680. aastal avaldas ta koostöös Liivimaa kindralsuperintendendi Johann Fischeriga, väikese katekismuse selgituse. Tegemist on Martin Lutheri väikese katekismuse laiendusega, kokkuvõtet nimetasid Eesti- ja Liivimaa teoloogid "talupojaküsimusteks" (baur-fragen). Kokkuvõte oli mõeldud talupoegade jaoks, 1682. aastal ilmus lätikeelne tõlge, 1684 tartu- ja 1694 tallinnaeestikeelne tõlge[5].
Perekond
Tema vanemad olid Brandenburgi kuurvürstiriigi konsistooriumi nõunik Jacob Helwig (1600–1651)[6] ja Sabina Dieffenbach.
Ta oli abielus esmalt Elisabeth Hertzbergiga (1648–1677)[7] ja seejärel Hedwig Johanna Fuchs von Bühlsteiniga (surnud 1717 Stockholmis). Abieludest sündisid:
- Johann Joachim Helwig (u 1666–1704), Tallinna gümnaasiumi kantor ja kolleeg, hiljem pastor Haljalas.
- Johann Andreas Helwig (1668–1720), Narva saksa koguduse pastor, hiljem Tallinna Oleviste koguduse ülempastor ja Tallinna superintendent.
- Karl Jakob Helwig (1680–1724), Voose mõisaomanik Läänemaal
Viited
- ↑ Jacob Helwig sisse Rostocker Matrikelportal
- ↑ Sissekanne TLÜ Akadeemilise Raamatukogu isikuloolises andmebaasis Ericus: Helwig, Jacob]
- ↑ Helwigid raamatus: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 3 , Görlitz, 1930, lk.336
- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, lk. 226-227
- ↑ Jürgen Beyer, Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism. // Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil III, toim. Enn Küng (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 17 (24)). Tartu 2009, lk 86.
- ↑ Albertus Günzelius: Himlische Erbschafft der Kinder...Jacobi Helwigii, Churfürstl. Brandenb. Consistorial-Raths/der Kirchen zu St. Peter in Cölln an der Sprew ... Anno M. DC. LI., Wittenberg: Johann Haken 1651, Pilt
- ↑ Joachim Sellius: Eine Klag- und Trost-Sermon bey dem Leichbegängniss der Fr. Elisabeth Hertzbergin, des Bischoffs Jacobi Helwigii u.s.w. Hertz-wehrtesten Ehe-Liebsten., Reval 1677; teavik Jakob Helwig E-kataloogis ESTER
Välislingid
| Eelnev Johann Jacob Pfeiff |
Eestimaa ja Tallinna piiskop 1677–1684 |
Järgnev Johann Heinrich Gerth |