:format(webp)/nginx/o/2026/03/02/17486443t1h42e0.jpg)
-
Teadlased leidsid, et «Star Treki» rollimäng võib parandada tehisaru matemaatikat, kuid mitte alati.
-
Uuringud näitavad, et viisakus muudab vastuseid mõnel juhul täpsemaks, teistel segasemaks.
-
Eksperdid soovitavad keskenduda selgetele ülesannetele, rollimänge ja viisakust kasutada mõõdukalt.
Kindlasti oled end viisaka inimesena tabanud ChatGPT-le või mõnele muule vestlusrobotile «aitäh» ütlemast, tundes samal ajal kerget piinlikkust, nagu oleksid jäänud vahele toataimega rääkides. Sa pole üksi. Maailmas, kus tehisintellekt hiilib meie igapäevaellu, on tekkinud ootamatu moraalne dilemma: kas me peaksime olema masinate vastu viisakad? Mõne jaoks on see elementaarne kasvatus, teiste jaoks aga kallis ja kasutu meelepete.
Teadlased on nüüd asunud asja uurima ning tulemused on pehmelt öeldes veidrad – selgub, et tehisintellekti suutlikkus võib sõltuda hoopis sellest, kas palud tal kehastuda «Star Treki» tegelaseks või mitte, vahendab BBC.
Kosmiline matemaatika ja viisakuse võlu
Kui rühm teadlasi otsustas testida, kas «positiivne mõtlemine» muudab tehisarubotid täpsemaks, põrkusid nad üllatavatele asjaoludele. Uurijad proovisid nimetada algoritme «tarkadeks», julgustasid neid hoolikalt mõtlema ja lisasid küsimuste lõppu reipa: «See saab olema lõbus!».
Ükski neist inimlikest trikkidest ei andnud püsivat tulemust, kuni mängu tuli ulme. Kui sundida tehisintellekti teesklema, et see viibib «Star Treki» pardal, muutus masin järsku baasmatemaatikas oluliselt osavamaks.
Inimesed kasutavad kõikvõimalikke strateegiaid, et suurtest keelemudelitest (LLM) paremaid vastuseid välja pigistada. Mõned vannuvad käsi südamel, et nende jaoks masin töötab paremini hirmu all ehk seda ähvardades. Teised usuvad, et viisakus teeb botid koostööaltimaks. See on osa uuest mütoloogiast nimega prompt engineering ehk «käsuõpetus». Eksperdid aga hoiatavad: suur osa sellest «tarkusest» on puhas udujutt.
«Paljud arvavad, et on olemas mingi maagiline sõnakombinatsioon, mis paneb masina probleemi lahendama,» selgitab Vanderbilti ülikooli arvutiteaduse professor Jules White, «kuid küsimus pole sõnavalikus, vaid selles, kuidas oma eesmärki sisuliselt väljendada.»
Miljonite dollarite väärtuses etiketti
Eelmisel aastal küsis üks kasutaja platvormil X (endine Twitter): «Huvitav, kui palju raha on OpenAI kaotanud elektrikuludele, sest inimesed ütlevad mudelitele «palun» ja «tänan»?» OpenAI tegevjuht Sam Altman vastas sellele talle omase muigega: «Kümned miljonid dollarid hästi kulutatud raha. Kunagi ei tea.»
Kuigi Altmani vastusest loeti välja vihje võimalikule robotite mässule, kus viisakus võib meid päästa, on küsimusel ka praktiline külg.
Keelemudelid tükeldavad teie jutu väikesteks osadeks ehk token’iteks. Iga koma ja «palun» nõuab arvutusvõimsust. Üks 2024. aasta uuring leidiski, et viisakad palved tõid tõepoolest täpsemaid vastuseid, kuid siin mängis rolli ka kultuur: jaapani keeles muutusid robotid hoopis ebatäpsemaks, kui nendega liiga aupaklikult ringi käidi.
Teine katse aga näitas, et vanem ChatGPT versioon oli täpsem hoopis siis, kui teda solvati.
Ära hellita oma töövahendit
Ekspertide sõnul on tänapäevased mudelid nagu ChatGPT, Gemini või Claude juba nii arenenud, et meelitamine või ähvardamine on puhas ajaraiskamine. Need on loodud käituma nagu inimesed, kuid pole mõtet lasta end lollitada – robotid on osavad matkijad, mitte tundlikud olendid, kes vajaks viisakusi. Kui soovid paremaid vastuseid, lõpeta tehisintellekti kohtlemine inimesena ja hakka seda kohtlema kui tavalist töövahendit, asudes kohe asja juurde.
Mõned kuldreeglid, mis tehisaruga töötavad
- Küsi mitut varianti: selle asemel et oodata üht ja «õiget» vastust, palu robotil pakkuda kolm kuni viis erinevat lahendust. See sunnib ennastki kriitiliselt mõtlema.
Näidiskäsk: «Paku mulle kolm erinevat versiooni [tekstist/koodist/ideest]. Iga versioon peab erinema teistest oma [tooni/keerukuse/lähenemisnurga] poolest, et saaksin valida sobivaima.» - Anna ette näidised: kui soovid, et kunstmõistus kirjutaks sinu stiilis e-kirja, siis juhendite jagamise asemel kopeeri talle kümme oma varem saadetud kirja.
Näidiskäsk: «Siin on kolm näidet minu kirjutatud tekstidest: [näited]. Analüüsi nende stiili, sõnavara ja tooni. Nüüd kirjuta nendest näidetest lähtudes uus tekst teemal: [sinu teema].» - Intervjueeri: palu masinal küsida sinult küsimusi ükshaaval, kuni on piisavalt infot ülesande täitmiseks.
Näidiskäsk: «Koosta [sisesta ülesanne, nt töökuulutus/projektiplaan]. Enne kui alustad, esita mulle ükshaaval küsimusi, et koguda kokku kogu vajalik info. Ära koosta vastust enne, kui olen kõikidele vajalikele küsimustele vastanud.» - Ole rollimängudega ettevaatlik: teadlased hoiatavad, et kui käskida masinal olla «matemaatikaprofessor», võib see muuta ta liiga enesekindlaks, mis soodustab hallutsinatsioone ehk väljamõeldud faktide esitamist. Rollimäng sobib aga hästi loovtööks või tööintervjuu harjutamiseks.
Näidiskäsk: «Vasta järgnevale küsimusele lühidalt ja faktipõhiselt. Jäta välja sissejuhatused, viisakusavaldused, rollid ja kokkuvõtted. Pane rõhk vaid tehnilisele täpsusele.»
Samas on rollimängudest mõnedes olukordades ka kasu, näiteks tööintervjuu harjutamisel. Siis tasub just lasta vestlusrobotil kehastuda personalijuhiks, kes esitab sulle vajalikke küsimusi, mille vastuseid peaks teadma.
Kas viisakus on üldse mõistlik?
Pew Research Centeri andmetel ütlevad pooled ameeriklased oma nutikõlaritele «palun». 2025. aasta uuringu järgi on koguni 70% inimestest TI vastu viisakad. Enamik teeb seda, kuna nii tundub õige, kuid 12% tunnistab ausalt: nad on kenad igaks juhuks, et «robotite ülestõusu» korral ellu jääda.
Lõpuks on küsimus tasakaalus. Sam Altman loodab, et tuleviku tehisintellekt suudab «inimkonda armastada» ja et see omadus on sisse programmeeritud. Kuidas me täna masinatega räägime, võib kujundada homseid suhteid. Isegi kui «aitäh» maksab miljoneid eurosid ja kulutab lisamegavatte elektrienergiat, võib see olla väike hind selle eest, et me ise tehnoloogia keerises inimlikkust ei kaotaks.
Kuigi teaduslikult pole tõestatud, et viisakus tehisintellekti targemaks teeks, peegeldab meie suhtlusviis eelkõige meid endid. Kasutada tehisintellekti tõhusa tööriistana, säilitades samal ajal elementaarse viisakuse, võib olla kuldne kesktee tehnoloogilises maailmas navigeerimiseks.
