George (ka Georg) Gottfried Marpurg (6. märts 1755 Langensalza, Tüüringi, Saksamaa – 10. november 1835 Rõuge) oli Eesti koolikirjanik ja vaimulik.

Marpurg sündis Langensalzas Tüüringis (praeguse haldusjaotuse ja nimede korral Bad Langensalzas Unstrut-Hainich-Kreisis Tüüringi liidumaal). Ta õppis Langensalza linnakoolis ja pärast selle lõpetamist õppis ta aastatel 1773–1777 (immatrikuleeriti 1. oktoobril 1773) Leipzigi ülikoolis.

1777. aastast töötas ta Riias von Grote juures koduõpetajana. Aastatel 1780–1782 töötas ta Tartus kooliõpetajana. Ordineeriti 30. jaanuaril 1782 Riias õpetajaks.

Aastatel 1782–1811 oli ta Vastseliina Katariina koguduse õpetaja, samuti teenis ta hooldajana aastatel 1782–1783 ja 1791 luterlikku kogudust Pihkvas ning hooldas aastatel 1795–1798 Võru Katariina kogudust. Aastatel 1811–1835 oli ta (introdutseeriti 17. septembril / 29. septembril) Rõuge Maarja koguduse õpetaja.^[1]

Avaldanud saksa- ja lõunaeestikeelseid vaimulikke ja kooliraamatuid.

• "Könne Jutto nink Jutustamisse" (1802)
• "Üts hä Mannitsus..." (1802), rõugepanemise õpetus
• "Weikenne oppetusse nink Luggemisse Ramat" (1805)
• "Kristlik nink Söamlik Palvuse Ramat Ma-Risti inimesselle tarbis" (1820)

• George Gottfried Marpurg Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA