15. veebruar
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 |
| 2026 | ||||||
15. veebruar on Gregoriuse kalendri 46. päev. Juliuse kalendri järgi 2. veebruar (1901–2100).
Sündmused
- 1792 – Eestimaal hukkus tuisu ja kõva pakase tõttu 22 inimest.
- 1804 – keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.[1]
- 1923 – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0.[2]
- 1929 – Riigikogu liige Märt Martinson kõneles järjest 11 tundi.
- 1931 – asutati Lahinguvendade Klubi ja selle presidendiks valiti Johan Pitka.
- 1932 – Põllutööminister Jaan Hünerson valiti Põllutöökoja direktoriks ja Tõnis Kind tema asemikuks.
- 1931 – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10.[2]
- 1934 – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1940 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Esimest korda võitis Harald Peterson.[2]
- 1940 – Eesti Talispordi Liit sai Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) liikmeks.[2]
- 1945 – Tallinnas toimusid Juhan Sütiste matused.[3]
- 1946 – lastele alates 7. eluaastast kuni seitsmeklassilise kooli lõpetamiseni või 16-aastaseks saamiseni kehtestati koolikohustus.[1]
- 1985 – avati Viljandi Rajooni Keskhaigla.[1]
- 2010 – Kristina Šmigun-Vähi võitis Vancoveri olümpiamängudel peetud naiste 10 km vabatehnikasõidus hõbemedali.
- 2022 – Pekingi olümpiamängude freestyle-suusatamise pargisõidus võitis Kelly Sildaru pronksmedali.
Maailmas
- 399 eKr – Vana-Kreeka filosoof Sokrates mõisteti surma.
- 590 – Khosrau II krooniti Pärsia kuningaks.
- 698 – Bütsantsi keisriks sai Tiberios III. [4]
- 1589 – Mayenne'i hertsog sisenes oma vägedega Pariisi ning Katoliku Liiga kuulutas ta kuninglikuks kindralleitnandiks.
- 1637 – Ferdinand III sai Püha Rooma riigi valitsejaks.
- 1677 – Inglismaa kuningas Charles II moodustas Hollandiga liidu Prantsusmaa vastu.
- 1712 – tsaar Peeter I korraldusel asutati Tuula relvatehas.
- 1763 – Seitsmeaastane sõda: Preisimaa ja Venemaa sõlmisid Hubertusbergi rahulepingu.
- 1794 – Rahvuskonvent võttis Prantsusmaa merelipuna kasutusele trikoloori, mis 1812. aastal kuulutati riigilipuks.
- 1798 – prantslased vallutasid Rooma ning kuulutasid välja Rooma Vabariigi, paavst Pius II ei tunnistanud alla jäämist ning läks Valenciasse.
- 1806 – sõlmiti Prantsuse-Preisi lepe Suurbritannia vastu, selle tagajärjel sulges Preisimaa oma sadamad Briti laevadele.
- 1894 – Saksamaa ja Prantsusmaa jõudsid kokkuleppele Prantsuse Kongo ja Kameruni vaheliste piiride osas.
- 1898 – Hispaania-Ameerika sõda: Havanna sadamas õhiti USA ristleja USS Maine, hukkus 260 mereväelast.
- 1942 – Teine maailmasõda: Jaapan okupeeris Singapuri.
- 1944 – Teine maailmasõda: umbes tuhat Briti lennukit pommitasid Berliini.
- 1945 – Teine maailmasõda: Uruguay kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.[5]
- 1947 – Nõukogude Liidus keelati Nõukogude kodanike abiellumine välismaalastega.[6]
- 1965 – Kanada võttis kasutusele vahtralehelipu.
- 1970 – Iisraelis avati naftajuhe, mis ühendas Eliati Ashkeloniga.
- 1971 – Suurbritannia naelsterling läks üle kümnendsüsteemile: varem oli 1 nael 20 šillingit ja 1 šilling 12 penni, sestpeale seda 1 nael 100 penni.
- 1973 – USA ja Kuuba kirjutasid alla leppele, millega nõuti laeva- ja lennukikaaperdajate väljaandmist.
- 1974 – Aleksander Ilves valiti Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis esimeheks.
- 1988 – Austria president Kurt Waldheim, kellele heideti ette natslikku minevikku, ei astunud ametikohalt tagasi. Ta jäi Austria presidendiks 1992. aastani.
- 1989 – Nõukogude-Afganistani sõda: Afganistanist lahkus pärast 10 aastat kestnud okupatsiooni viimane Nõukogude Liidu sõdur.
- 1990 – Suurbritannia ja Argentina taastasid diplomaatilised suhted, mis olid katkenud aastal 1982 seoses Falklandi sõjaga.
- 1991 – Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola tippkohtumisel Ungari linnas Visegrádis asutati Visegrádi grupp.
- 1991 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja.
- 1993 – Bogotas plahvatas kaks autopommi, surma sai neli ja vigastada ligi 120 inimest.
- 1994 – Põhja-Korea teatas, et osa oma tuumaprogrammist avab rahvusvaheliseks inspektsiooniks.
- 1995 – Taiwanil Taizhongi kolmekorruselises ööklubis puhkes tulekahju: hukkus 67 ja viga said 11 inimest.
- 1997 – kolm vormis meest tungisid Kigalis Rwanda ülemkohtu kohtuniku majja ning tapsid kohtuniku, tema naise ja autojuhi.
- 1999 – Türgi eriväelased vangistasid Keenias Türgi iseseisvuslaste juhi Abdullah Öcalani. Türgi kohus mõistis ta surma.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 15. veebruaril
- 1564 – Galileo Galilei, Toscana astronoom
- 1710 – Louis XV, Prantsusmaa kuningas
- 1835 – Dimítrios Vikélas, kreeklasest Rahvusvahelise Olümpiakomitee president
- 1845 – Elihu Root, USA poliitik, Nobeli rahuauhind 1912
- 1861 – Charles Guillaume, Šveitsi-prantsuse füüsik
- 1873 – Hans von Euler-Chelpin, rootsi biokeemik
- 1882 – John Barrymore, USA näitleja
- 1892 – Eero Liives, eesti helilooja
- 1928 – Eno Raud, eesti lastekirjanik
- 1929 – Graham Hill, Briti Vormel 1 võidusõitja
- 1940 – Vaino Vahing, eesti kirjanik ja psühhiaater
- 1951 – Markku Alén, soome rallisõitja
- 1951 – Jane Seymour (Joyce Frankenberg), Briti näitleja
- 1954 – Matt Groening, USA karikaturist
- 1959 – Mart Meri, Eesti poliitik ja filoloog
- 1962 – Elmo Nüganen, eesti näitleja ja lavastaja
- 1972 – Jaromír Jagr, tšehhi hokimängija
- 1973 – Kateřina Neumannová, tšehhi murdmaasuusataja
- 1980 – Tambet Seling, eesti näitleja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 15. veebruaril
- 1920 – Aleksander Aberg, eesti maadleja
- 1939 – Kuzma Petrov-Vodkin, vene kunstnik ja kirjanik
- 1942 – Enn Kippel, eesti kirjanik
- 1942 – Marie Heiberg, eesti kirjanik
- 1965 – Nat King Cole, ameerika džässmuusik
- 1981 – Karl Richter, saksa dirigent
- 1999 – Hugo Lepnurm, eesti organist, helilooja ja pedagoog
- 2011 – Enelin Meiusi, eesti ärinaine ja ettevõtja
- 2023 – Raquel Welch, Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell
Pühad
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 112
- 1 2 3 4 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Päring andmebaasist kalmistud.ee[alaline kõdulink]
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=15.2.1945%5B%5D
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/