1. september
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
1. september on Gregoriuse kalendri 244. (liigaastal 245.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. august (1901–2099).
Sündmused
- 1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linnaseadus.[1]
- 1881 – avati Tallinna Peetri Reaalkool.[2]
- 1913 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond.[3]
- 1912 – Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused, kus esimest korda Eestis võtsid osa ka naised.[4]
- 1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis maailmameistrivõistlused maadluses.[4]
- 1937 – asutati Riigi Viljasalv
- 1939 – minister Ants Oidermaa esines kell 21.00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.[5]
- 1944 – Eesti Omavalitsuse juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid.[6]
- 1947 – tegutsema hakkasid Tallinna Õpetajate Instituut ja Tartu Õpetajate Instituut.[1]
- 1952 – Tallinna Õpetajate Instituut korraldati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks.[1]
- 1954 – peaaegu kõikides koolides (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama.[1]
- 1956 – õppemaks kaotati üldhariduskoolide 8.-11. klassides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides.[1]
- 1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: ühiskonnaõpetus.[1]
- 1964 – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi.[1]
- 1964 – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks.[1]
- 1970 – võimude käsul hakati üle minema üldise keskhariduse nõudele.[1]
- 1975 – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis.[1]
- 1988 – Tartu kaubamajas tabati Ülo Kiple ("Haiguste ravi kontrollitud..." autor).
- 1993 – Tallinna nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa.
- 1998 – Tartus avati purskkaev ja skulptuur "Suudlevad tudengid".
- 2007 – avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.
Maailmas
- 5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus.
- 5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise algus.
- 338 eKr – Chaironeia lahing, Makedoonia saavutas kreeka aladel ülemvõimu.
- 69 – Jeruusalemm purustati (traditsiooniline daatum).
- 717 – Konstantinoopoli alla jõudis lisaks maaväele ka araablaste laevastik.[7]
- 1575 – Kuningas Felipe II kuulutas välja Hispaania riigipankroti.
- 1804 – Karl Ludwig Harding avastas asteroidi Juno.
- 1818 – James Blundell tegi Londoni St. Guy haiglas esimese vereülekande inimesele. Patsient ei jäänud ellu.
- 1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.
- 1881 – William Thomson (Lord Kelvin) sedastas Maa energiaallikad ja osutas, et süsi võib otsa saada, mistõttu on vaja seni dekadentseks peetud tuuleenergiat siiski laiemalt kasutama hakata.
- 1898 – Inglise füüsik Ernest Rutherford avaldas artikli uraani omaduste kohta, milles tõi sisse alfa- ja beetaosakeste mõiste, näidates nende tekitatud erinevat mõju elektrilaengutele.
- 1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuvi.
- 1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit.
- 1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuningriigiks ja enda kuningaks.
- 1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.
- 1951 – San Franciscos algas rahukonverents Jaapani ja Teise maailmasõja liitlasriikide vahel.
- 1963 – Singapur iseseisvus Suurbritanniast.
- 1969 – Liibüas toimus Mu‘ammar al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.
- 1983 – NSV Liidu õhujõudude lennuk tulistas alla Kamtšatka piirkonnas NSV Liidu õhuruumi sattunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747 (Korea Airlinesi lend 007).
- 1986 – Vene Õigeusu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius.
- 2004 – leidis aset Beslani pantvangikriis.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1. septembril
- 1653 – Johann Pachelbel, saksa helilooja
- 1854 – Engelbert Humperdinck, saksa helilooja
- 1875 – Edgar Rice Burroughs, USA kirjanik
- 1883 – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
- 1886 – Othmar Schoeck, Šveitsi helilooja
- 1887 – Blaise Cendrars, Prantsuse kirjanik
- 1916 – Asta Vender, eesti raamatuillustraator
- 1921 – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
- 1935 – Seiji Ozawa, dirigent
- 1937 – Dolores Hoffmann, eesti vitraažikunstnik
- 1938 – Enda Naaber, eesti ajakirjanik
- 1938 – Eevi Ross, eesti murdeuurija
- 1938 – Heljo Tassa, eesti metallikunstnik
- 1945 – Enn Sarap, eesti majandustegelane
- 1950 – Mihhail Fradkov, Venemaa riigiametnik ja poliitik
- 1953 – Andres Mustonen, Eesti vanamuusik
- 1953 – Ants Erm, eesti poliitik
- 1957 – Gloria Estefan, Kuuba päritolu USA laulja
- 1962 – Ruud Gullit, Hollandi jalgpallur
- 1976 – Ivano Brugnetti, itaalia kergejõustiklane
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1. septembril
- 1648 – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
- 1666 – Frans Hals, flaami kunstnik
- 1715 – Louis XIV, Prantsusmaa kuningas
- 1941 – Karl Parts, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
- 1943 – W. W. Jacobs, inglise kirjanik
- 1944 – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
- 1970 – François Mauriac, Prantsuse kirjanik
- 1974 – Gerd Neggo, eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog
- 1981 – Albert Speer, saksa arhitekt ja riigitegelane
- 1982 – Władysław Gomułka, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
- 1985 – Stefan Bellof, võidusõitja
- 1998 – Mait Agu, eesti koreograaf ja tantsupedagoog
- 2019 – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
Pühad
- teadmistepäev
- Paljudes Euroopa ja Aasia maades on Esimene koolipäev.
- Iseseisvuspäev Usbekistanis
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 106
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178
- 1 2 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat : dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tallinn, 2011, lk. 66-67
- ↑ Teatrid suletakse. Eesti Sõna, 6. september 1944, nr. 207, lk. 3.
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.