 |
See artikkel räägib leiutajast, tema isa kohta vaata artiklit Alexander Melville Bell. |
[1]
1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: “Hear my voice, Alexander Graham Bell.” (“Kuulake mu häält, olen Alexander Graham Bell.”)
Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaid.
Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni.
Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.
Bell pedagoogina
Belli on kutsutud ka kurtide isaks. Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõik kõnekunsti ja selle uurimisega. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd.
1868 andis Bell Londonis Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke’i koolis Massachusettsis. Seejärel oli ta kooli järelevalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Clarke’i koolis tutvus ta ka õpilasega, kellega hiljem abiellus. Samal ajal tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis Hartfordis.
1914 oli Bell üks Montessori ühingu loomise eestvedajaid USAs.
1873–1877 oli Bell Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor. Väidetavalt tundis Bell ise end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa leiutajana [viide?].
Tunnustus
Tema järgi on nimetatud Nokia Bell Labs, endiste nimedega AT&T Bell Laboratories, Bell Telephone Laboratories, Bell Lab.
- 1882 valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
- 1902 – Alberti medal
- 1907 – John Fritzi medal
- 1912 – Elliott Cressoni medal
- 1913 – Hughesi medal
Viited
- ↑ “Cuaderno del laboratorio de Alexander Graham Bell, 1875-1876”. World Digital Library. 1875–1876. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.05.2021. Vaadatud 23.07.2013.
