TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

Pullapää kriis oli 1993. aasta juulist novembrini toimunud siseriiklik konflikt paramilitaarse Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii ning Eesti Vabariigi valitsuse vahel.

Kronoloogia

1993. aasta märtsis arvati Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii üksiku õppekompaniina kaitsejõudude koosseisu.^[1]
6. juulil sai Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii käsu ümber asuda Pullapäält Paldiskisse, kus asusid veel NSV Liidu Relvajõudude väeosad.
22. juulil pöördus jäägrite ülem Asso Kommer peaminister Mart Laari poole, kurtes väeosas Paldiskis halbu majutus- ja olmetingimusi. Samal päeval tutvusid Paldiski oludega kaitseväe juhataja Aleksander Einseln, peastaabi ülem Ants Laaneots ja siseminister Lagle Parek.
23. juulil andis kaitseväe juhataja Aleksander Einseln käsu vabastada Kommer ülema kohalt ja saata ta ohvitseride väljaõppe- ja täienduskursustele. Kompanii ülema ajutiseks kohusetäitjaks määrati Jaak Mosin. Kommer keeldus allumast kaitseväe juhataja korraldusele ning väeosast lahkumast. Peaminister Laar lendas Inglismaale puhkusele.
25. juulil teatasid jäägrid, et nemad kui vabatahtlikest koosnev Kaitseväe koosseisus olev relvastatud üksus väeosa lahkuvad Eesti riigi kaitsejõudude koosseisust.
27. juulil saatis Eesti Vabariigi Valitsus jäägerkompanii laiali. Jäägrid keeldusid korraldusele allumast ning lahkusid järgmisel päeval Paldiskist Pullapääle. Jägalasse saabusid Võrust soomukid ja kuperjanovlased. Jäägrikompanii juhtkond otsustas luua kompanii baasil Eestimaa Vabatahtliku Jäägrikompanii. Järgmistel päevadel kogunes Pullapääle jäägrite poolehoidjaid, kaitseliitlasi ja naisi.
31. juulil ootasid jäägrid valitsusele lojaalse Kuperjanovi pataljoni rünnakut. Seda ei toimunud.
2. augustil vahistas Kaitsepolitsei Haapsalus jäägrite ülema asetäitja Jaak Mosina. Puhkuselt naasnud peaminister Mart Laar[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar'] More otsustas Jäägrite laialisaatmise peatamise ja valitsuse erikomisjoni loomise. Jäägrid võtsid tagasi 25. juuli avalduse.
3. augustil astus kaitseminister Hain Rebas tagasi.
12. augustil algatati kriminaalasi Asso Kommeri ja Jaak Mosina vastu võimu kuritarvitamises.
4. septembril viivad kolm meest Tallinnast autoga kaasa ärimehe Pavel Kalmõkovi, kes jääb kadunuks. Üks ebaseaduslik vabaduse võtja oli Asso Kommer. 9. detsembril näitas Kommer uurijatele koha, kuhu Kalmõkovi laip maeti.
7. septembril Valitsuskomisjon esitas aruande Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii vastuhaku asjaoludest. Valitsus otsustas jäägrikompanii ümber formeerida. Kompaniiülemaks määrati Riho Ühtegi.
12. septembril põgenes augusti keskel vahi alt vabastatud Mosin Rootsi ja palus poliitilist varjupaika.
26. novembril toimus tulevahetus Tallinnas vahetult enne Pärnu maantee viadukti, mille käigus Asso Kommer haavab komissar Koit Pikarot. Samal päeval võeti Kommer vahi alla.
27. novembril astus siseminister Lagle Parek tagasi.

Kohus mõistis mitmetes kuritegudes süüdistatud Kommeri kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi 26. novembril 1993. Ametlik vanglakaristus oleks lõppenud tal 26. mail 2000. Kommer kandis alguses karistust Pärnus. Viimase aasta oli ta Tallinna keskvanglas ja vabanes 1998. aastal.

Vaata ka

Mart Laari esimene valitsus

Viited

↑ Päevaleht, nr. 203, 8 september 1993

Kirjandus

Eller, Kalle; Tõns, Lembit. "Kümme aastat jäägrimässust" / interv. Valdek Kiiver. Lääne-Harju Ekspress, 20 september 2003, lk 8
Ilves, Lehte. "Pääta pullamine Läänemaal" Lääne Elu, 7 juuli 2007, lk 5
Made, Tiit, "Valitsejate vastu", Tallinn, Argo, 2013, ptk. "Jäägrikompanii protest" lk. 520-542.
Andres Raid. Kui Eesti oli kodusõja lävel. Tallinn, Eesti Ajalehed, 2010.
Rebas, Hain. "Kuid siiski..." : kaitseministri ametist lahkumine 1993. aastal. // Läänemaa Muuseumi toimetised. 11. Haapsalu 2008, lk 132–156.