Mart Laar

Mart Laar

Elulugu

Kärt Jänes, Mart Laar ja Hannes Walter Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989

Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna 46. Keskkooli ning 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis ajalooõpetajana ning aastatel 1986–1990 Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja.

1990. aasta märtsis valiti ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. 1992. aasta Riigikogu valimistele läks Laar Valimisliit Isamaa esinumbrina. Valimisliit võitis valimised ja 8. oktoobril 1992 määras president Lennart Meri Mart Laari peaministrikandidaadiks. Valimisliit tegi koalitsiooni Mõõdukate ja ERSP-ga ja 19. oktoobril andis Riigikogu 54 poolthäälega Laarile volitused valitsuse moodustamiseks. 21. oktoobril nimetas Lennart Meri esimese taasiseseisvunud Eesti põhiseadusliku valitsuse ametisse. 32-aastasest Laarist sai sellega Euroopa noorim valitsusjuht.

Mart Laar 1994. aastal

Laari peaministriaega (1992–1994) jäi periood, mida iseloomustasid erastamine, majanduse suunamine Lääne investeeringute saavutamise suunas, kodakondsusseaduse vastuvõtmine ja Vene vägede lahkumine 1994 (Meri ja Jeltsini kokkuleppe järel). Samas jäi sinna ka mitmeid skandaale ja seoses rublatehinguga avaldas Riigikogu 26. septembril 1994 talle umbusaldust. Nii oli Mart Laari esimene valitsus ametis kuni 8. novembrini 1994, mil ametisse astus Andres Tarandi valitsus ja Mart Laar jätkas 9. novembrist VII Riigikogu koosseisus.

1995. aasta Riigikogu valimistel oli Mart Laar Isamaa ja ERSP liidu esinumber ja pääses kompensatsioonimandaadiga VIII Riigikogu liikmeks.

1995. aastal kaitses Laar Tartu Ülikoolis magistri- ja 2005. aastal doktoriväitekirja.

1999. aasta Riigikogu valimistele läks Laar erakonna Isamaaliit esikandidaadina. Ta kogus 5446 häält, mis oli neljas tulemus erakonnas ja üheksas tulemus riigis ning see andis isikumandaadi. Koostööleppe sõlminud Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad said kolme peale Riigikogus 53 mandaati, mis võimaldas Kolmikliiduks nimetatud koalitsioonil valitsuse moodustamisest kõrvale jätta valimised võitnud Keskerakonna. Kuna Isamaaliit kogus kahest teisest erakonnast enam hääli, siis sai teist korda peaministriks Isamaaliidu esinumber Mart Laar. Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.

2001. aasta presidendivalimistel ei suutnud kolmikliit koonduda ühe kandidaadi taha ning lõpuks osutus Rahvaliidu ja Keskerakonna häältega valituks Arnold Rüütel, mis halvendas märgatavalt valitsuskoalitsiooni tervist. Juba varem oli valitsus sattunud mitmesse skandaali, mille seas oli näiteks Laari pildiskandaal sama aasta alguses. Reformierakonna meelest olid teiste tekitatud skandaalid märgatavalt vähendanud ka nende erakonna toetust ning pärast konflikte Tallinnas otsustas Reformierakond teha Tallinnas koalitsiooni Savisaarega. Süvenesid konfliktid valitsuses ja sama aasta detsembris teatas Laar tagasiastumisest. Siim Kallase valitsus astus ametisse 28. jaanuaril 2002, mille järel jätkas Laar IX Riigikogu liikmena.

2000. aastal tegi Laar ettepaneku viia Eesti pealinn Tallinnast Tartusse.[1]

2005. aasta Eesti kohalikel valimistel sai Mart Laar Tallinnas 1810 häält, mis oli kogu Eesti peale 10. ja Isamaaliidu parim tulemus.[2]

2007. aasta Riigikogu valimiste eel oli Laar Isamaaliidu peaministrikandidaat. Valimistel sai Laar Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas 9237 häält, mis oli Eesti 4. ja Isamaaliidu parim tulemus.[3] Isamaaliit sai valimistel kolmanda koha ja kutse valitsusse. Laar soovis saada välisministri kohta, kuid ei saanud.[4] Seejärel loobus Laar mõnest vähem tähtsast ministrikohast ja keskendus tööle erakonna esimehena.[5]

Rahvusvaheliselt on Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise auhinda vastu võttes ütles, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: Milton Friedmani "Vabadus valida". Talle oli tundunud, et Friedmani ideed muu hulgas proportsionaalsest maksustamisest ja privatiseerimisest on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar.[6]

Veebruarist 2006 kuni märtsini 2007 kuulus Laar Swedbanki nõukokku.[7]

Laari raamatut "Sinimäed 1944" müüdi 2006. aastal 7053 eksemplari, see oli läbimüügilt 2006. aasta Eesti 7. raamat.[8]

Mart Laar on reservohvitser; ta sai 1998. aastal lipniku[9] auastme. President Lennart Meri keeldus 2000. aastal Laarile andmast nooremleitnandi auastet, mida taotles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees Kaido Pihlakas ja toetas kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru.[10] Mart Laar kui aktiivne reservväelane sai nooremleitnandi auastme siiski 2006. aastal.[11]

Septembris 2011 teatas Mart Laar, et ei kavatse enam erakonna esimeheks kandideerida.[viide?]

18. veebruaril 2012 tabas sõpradel külas olnud Mart Laari kõrgvererõhktõvest tingitud insult. Mart Laarile kutsuti kiirabi ning ta viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.[12] 13. aprillil pääses Laar intensiivravilt ja jätkas ravi füsioteraapiaga.[viide?]

6. mail esitas Mart Laar peaminister Andrus Ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks, Vabariigi President rahuldas tema palve 11. mail 2012[13][14] ning nimetas uueks kaitseministriks Urmas Reinsalu.

2014. aastal debüteeris Mart Laar ulmekirjanikuna alternatiivajaloolise romaani "Sügissõda" esimese osaga.[15]

2016. aasta detsembris omandas Mart Laar Regios viieprotsendilise osaluse.[16]

Haridus

Töökohad

Mart Laar Valjala Põhikoolis ajalootundi andmas (2006)

Esinduskogud

Liikmesus

Mart Laar (2007)

Tunnustus

Teosed

  • 1989 "Kodu lugu" (Kaasautorid Heiki Valk, Lauri Vahtre)
  • 1990 "14. juuni 1941" (kogumik) ISBN 91-86116-58-4
  • 1990 "14. juuni 1941 a. : mälestusi ja dokumente" ISBN 440009574
  • 1992 "War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944–1956" ("Metsavennad: Sõda metsas") ISBN 0-929590-09-0
  • 1993 "Metsavennad"
  • 1994 "The Russians Need More Shock Therapy, Not Less" ("Venelastele on vaja rohkem šokiteraapiat, mitte vähem")
  • 1994 "The challenge for Europe" ("Väljakutse Euroopale") ISBN 1-897969-23-6
  • 1995 "Raamat Jakob Hurdast" ISBN 9985-821-44-0 (magistritöö)
  • 1996 "Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991" (koos Urmas Oti ja Sirje Endrega) ISBN 9985-854-03-9
  • 1997 "Ajalugu 5. klassile" (Kaasautorid Maria Tilk, Eha Hergauk, Liisi Pääsuke) ISBN 9985-2-0025-X
  • 1997 "Isamaa ilu hoieldes" ISBN 91-86116-80-0
  • 1998 "Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918 – 1920"
  • 2000 "Eesti iseseisvus ja selle häving. I osa"
  • 2001 "Back to the future: 10 years of freedom in Central Europe" ("Tagasi tulevikku: 10 aastat vabadust Kesk-Euroopas")
  • 2001 "NATO and the Baltics" ("NATO ja Balti riigid")
  • 2002 "Eesti uus algus" ISBN 9985-62-079-8
  • 2002 "Estonia: little country that could" ("Eesti: väikeriik, mis suutis") ISBN 0-948027-40-1
  • 2002 "Das estnische Wirtschaftswunder" ("Eesti majandusime") ISBN 9985-62-078-X
  • 2003 "New Europe won't 'keep quiet' until all Europe is new" ("Uus Euroopa ei saa jääda rahulikuks kuni kogu Euroopa pole uuenenud")
  • 2003 "How Estonia did it" ("Kuidas Eesti seda tegi")
  • 2004 Estonia: A Land of Human Dimensions, by Mart Laar, Toomas-Hendrik Ilves, Linnar Viik ("Eesti: inimlike mõõtmetega maa") ISBN 9949-10-270-7
  • 2004 "When Will Russia Say 'Sorry'?" ("Millal Venemaa vabandab?")
  • 2004 "Making All of Europe 'New' Again" ("Kogu Euroopa taasuuendamine")
  • 2004 "Kui ajaks selja sirgu. Vastulause Rein Ruutsoo ja Kaur Kenderi mustvalgetele ajalookäsitlustele"
  • 2005 "Äratajad : rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ISBN 9985-858-43-3 (doktoritöö)
  • 2005 "Emajõgi 1944" ISBN 9985-3-1183-3
  • 2005 "The Impact of Central Europe's Tax Revolution" ("Kesk-Euroopa maksurevolutsiooni mõju")
  • 2005 "Linnulennul Eesti ajaloost". ISBN 9949-411-83-1
  • 2005 "Birds-Eye View of Estonian History" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-87-4
  • 2005 "Streifzug Durch die Estnische Geschichte" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-88-2
  • 2005 "История Эстонии с питичьего полета" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-86-6
  • 2005 "Viron lyhyt historia. Kivikaudelta Euroopan unioniin" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-85-8
  • 2005 "Eesti Teises maailmasõjas". ISBN 9949-411-89-0
  • 2005 "Estonia in World War II" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-93-9
  • 2005 "Estland im Zweiten Weltkrieg" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-94-7
  • 2005 "Viro toisessa maailmansodassa" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-91-2
  • 2005 "Эстония во второй мировой войне" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-92-0
  • 2005 "Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis". ISBN 9949-411-77-7
  • 2005 "Red Terror. Repressions of the Soviet Occupation Authorities in Estonia" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-81-5
  • 2005 "Der Rote Terror. Repressalien der sowjetischen Besatzungsmacht in Estland" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-82-3
  • 2005 "Punainen terrori. Neuvostoväkivallan vuodet Virossa" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-79-3
  • 2005 "Красный террор. Репрессии советских оккупационных властей в Эстонии" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-80-7
  • 2005 "The Forgotten War. Armed Resistance Movement in Estonia in 1944–1956" ("Unustatud sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1956"
  • 2006 "Sinimäed 1944. II Maailmasõja lahingud Kirde-Eestis" ISBN 9985-3-1117-5
  • 2006 "Emajõgi 1944. II Maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis" ISBN 9985-3-0977-4
  • 2006 "Eestlase raha läbi aegade" (Kaasautorid: Pekka Erelt, Ivar Leimus, Ivar Sakk) ISBN 9985-9625-6-7
  • 2007 "September 1944" ISBN 978-9985-3-1390-9
  • 2008 "Kuuba südames" (Kaasautor Andres Herkel); "Eesti Leegion sõnas ja pildis"
  • 2009 "Eesti sõdur II maailmasõjas"
  • 2010 "101 Eesti ajaloo sündmust" ISBN 9789985320105
  • 2013 "20 Eesti tähtsamat lahingut" ISBN 9789949512027
  • 2014 "Sügissõda 1939. 1. osa: Punane torm tõuseb" ISBN 9789949963416

Artikleid

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Arved Breidaks "Viime Eesti riigi võimusüdame Tartusse üle" Õhtuleht, 17. jaanuar 2013 (vaadatud 17.01.2013)
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 13
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 33
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 41, 42
  5. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 33, 114
  6. ↑ "Mart Laar". Cato Institute. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2006.
  7. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 306
  8. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 350
  9. ↑ Sõjaväeliste auastmete andmine. Vabariigi presidendi käskkiri. Riigi Teataja, 26. veebruar 1998.
  10. ↑ Jaanus Piirsalu. Mart Laar jäi endiste pagunitega. Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2000. (Kasutatud 1. juunil 2010.)
  11. ↑ Laar, Mart (1960). Eesti Majanduslugu. (Kasutatud 1. juunil 2010.)
  12. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/6ff64335-8732-4b08-b3e2-d1a04bd4df1b
  13. ↑ Vabariigi Valitsus alates 06.04.2011.
  14. ↑ Vabariigi Presidendi otsus 11. maist 2012 (nr 84)[alaline kõdulink].
  15. ↑ Intervjuu ulmekirjanik Mart Laariga Algernon, märts 2015 (vaadatud 26.03.2015)
  16. ↑ "Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri". Eesti Ekspress. Ekspress Group. 12. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  17. ↑ Sildmets, Kadri, toim (2. mai 2023). "President esitas Mart Laari mantlipärijaks Eesti Pangas professor Urmas Varblase". Ärileht. Vaadatud 2. mail 2023.
  18. ↑ "Johan Skytte medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
  19. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  20. ↑ "Mart Laar pälvis Oskar Kallase stipendiumi". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2016. Vaadatud 14. aprillil 2016.

Kirjandus

  • 2001 "The Stars of Europe: Mart Laar, Prime Minister, Estonia" ("Euroopa tähed: Mart Laar, Eesti peaminister")
  • 2005 Paul Belien: "Walking on Water: How to Do It" ("Kuidas kõndida vee peal")
  • 2005 Mel Poluck: "Good things come in small packages" ("Head asjad tulevad väikestes pakkides")
  • 2005 Toby Harnden: "Pioneer of the 'flat tax' taught the East to thrive" ("Proportsionaalse maksusüsteemi teerajaja juhatas Ida-Euroopale edenemist")
  • 2005 Ken Dilanian: "Derided in U.S., flat tax a winner in E. Europe" ("USA-s põlastatud proportsionaalne maksusüsteem on Ida-Euroopas võitnud")
  • 2006 Nathalie Vogel ja Dmitry Udalov: "Who is afraid of Mart Laar?" ("Kes kardab Mart Laari?")

Välislingid

Eelnev
Tiit Vähi		 Eesti peaminister
1992–1994		 Järgnev
Andres Tarand
Eelnev
Toivo Jürgenson		 Isamaaliidu esimees
1998–2002		 Järgnev
Tunne Kelam
Eelnev
Mart Siimann		 Eesti peaminister
1999–2002		 Järgnev
Siim Kallas
Eelnev
Jaak Aaviksoo		 Eesti kaitseminister
6. aprill 2011 – 11. mai 2012		 Järgnev
Urmas Reinsalu
Eelnev
Tõnis Lukas,
Taavi Veskimägi (kaasesimehed)		 Isamaa ja Res Publica Liidu esimees
26. mai 2007 –
28. jaanuar 2012		 Järgnev
Urmas Reinsalu
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar

Related Posts

TÄNA AJALOOS, 22. aprill ⟩ Toimus esimene inimsilma siirdamine
TÄNA AJALOOS, 22. aprill ⟩ Toimus esimene inimsilma siirdamine
Ajalugu, Täna ajaloos, Teadus