TÄNA AJALOOS, 23. september ⟩ Punavõim võttis maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussamba
1940 – Tallinna Reaalkooli eest võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas Reaali Poiss.
Algne monument avati 1927. aastal. Nõukogude võimude käsul kõrvaldati sammas aga 1940. aastal. Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal.
1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi
23. septembri sündmused Eestis:
1940 – Tallinna Reaalkooli ees võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
1944 – Punaarmee vallutas Pärnu ja Viljandi.
1968 – Eesti NSVs toimus esimene lääne popansambli kontsert – Estonia kontserdisaalis esines Soome ansambel Ernos.
1982 – Eesti NSV-sse jõudsid kahepäevasele visiidile India peaminister Indira Gandhi ja tema poeg Rajiv Gandhi.
1991 – Siim Kallas
Siim Kallas (2. oktoober 1948 – 22. august 2026) oli Eesti poliitik, kes oli aastatel 2002–2003 Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. More sai Eesti Panga presidendiks.
2012 – Tartu Pauluse kiriku keldrikorrusel pühitseti tuhaurnide hoidmiseks mõeldud kolumbaarium.
Ja maailmas:
1529 – türklased asusid Viini piirama.
1773 – James Cook
More märkas esimest saart Cooki saarestikust (Manuae kaksiksaar).
1814 – algas Viini kongress.
1846 – Johann Gottfried Galle avastas Neptuuni.
1862 – Otto von Bismarck sai Preisimaa peaministriks.
1905 – Rootsi ja Norra sõlmisid Karlstadi lepingu, millega nende personaalunioon lõppes.
1932 – Hejazi ja Nejdi kuningriik said uueks ühiseks nimeks Saudi Araabia.
1949 – NSVL esimese tuumapommi katsetus Kasahstanis
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
23. september on Gregoriuse kalendri 266. (liigaastal 267.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. september (1901–2099). Aasta lõpuni on jäänud 99 päeva.
Sündmused
- 1638 – Tartus immatrikuleeriti ooberst Mattias Forbesi neli poega, kellest noorim, 8-aastane Laurentius Johannes Forbuss, on Tartu Ülikooli kõigi aegade noorim üliõpilane.[1]
- 1912 – asutati spordiklubi Viljandi Tulevik.
- 1939 – algas 1. oktoobrini kestnud Kodanliku Õhukaitse Nädal.
- 1940 – Tallinna Reaalkooli ees võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
- 1940 – Narva jõe idakaldal asuvas Dolgaja Niva külas rajati esimene kolhoos "Krasnaja Niva".[2]
- 1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee vallutas Pärnu ja Viljandi.
- 1982 – Eestit külastasid kahepäevase visiidiga India peaminister Indira Gandhi ja tema poeg Rajiv Gandhi.
- 1991 – Siim Kallas sai Eesti Panga presidendiks.
Maailmas
- 1122 – sõlmiti Wormsi konkordaat, lepe, mis tasandas investituuritüli.
- 1773 – James Cook märkas esimest saart Cooki saarestikust (Manuae kaksiksaar).
- 1814 – algas Viini kongress.
- 1846 – Johann Gottfried Galle avastas Neptuuni Urbain Le Verrier' poolt välja arvutatud asukohalt.
- 1862 – Otto von Bismarck sai Preisimaa peaministriks.
- 1889 – Fusajiro Yamauchi asutas Kyōtos Hanafuda mängukaartide tootmiseks ettevõtte Nintendo.
- 1905 – Rootsi ja Norra sõlmisid Karlstadi lepingu, millega nende personaalunioon lõppes.
- 1909 – ajalehes Le Gaulois ilmus prantsuse ajakirjaniku ja kirjaniku Gaston Leroux' järjeromaani "Le Fantôme de l'Opéra" ("Ooperikummitus") esimene osa.
- 1921 – Berliinis toimunud Saksa autonäitusel esitleti esimest aerodünaamilise kujuga autot – Rumpler-Tropfenwagenit.
- 1930 – sakslane Johannes Ostermeier patentis Ameerika Ühendriikides välklambi pirni.
- 1932 – Al-Ḩijāzi ja Najdi kuningriik said uueks ühiseks nimeks Saudi Araabia Kuningriik.
- 1973 – Argentina presidendiks valiti Juan Perón ja asepresidendiks tema abikaasa Maria Estela Perón.
- 2002 – ilmus veebibrauser Phoenix, Mozilla Firefoxi eelväljalase.
- 2008 – Soomes Kauhajoki koolitulistamises hukkus 11 inimest.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 23. septembril
- 63 eKr – Augustus, Vana-Rooma keiser
- 1214 – Hubilai, mongoli väepealik, Hiina keiser
- 1819 – Hippolyte Fizeau, prantsuse füüsik
- 1851 – Karl August Hermann, eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist
- 1865 – Suzanne Valadon, prantsuse maalikunstnik
- 1883 – Walther Freymann, Eesti filosoof
- 1883 – Grigori Zinovjev, Venemaa kommunistlik revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1890 – Friedrich Paulus, Saksamaa sõjaväelane
- 1896 – Karl Aben, eesti keeleteadlane ja tõlkija
- 1901 – Jaroslav Seifert, tšehhi kirjanik
- 1910 – Aino Järvesoo, eesti filantroop
- 1916 – Aldo Moro, Itaalia poliitik
- 1922 – Heino Kersna, eesti raamatukunstnik
- 1923 – Vello Helk, eesti ajaloolane
- 1924 – Heinrich Schultz, eesti kultuuritöötaja
- 1930 – Ray Charles, ameerika muusik
- 1933 – Aksel Küngas, eesti näitleja
- 1934 – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
- 1936 – Edvard Radzinski, vene näitekirjanik ja biograaf
- 1938 – Romy Schneider, filminäitleja
- 1939 – Janusz Gajos, poola näitleja
- 1943 – Julio Iglesias, hispaania
More laulja - 1945 – Igor Ivanov, Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat ning Venemaa poliitik
- 1949 – Urmas Eslon, eesti ajakirjanik
- 1949 – Bruce Springsteen, USA rokkmuusik
- 1955 – Egon Nuter, eesti näitleja
- 1956 – Mait Riisman, eesti veepallur
- 1962 – Kauksi Ülle, võru kirjanik
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 23. septembril
- 1241 – Snorri Sturluson, Islandi luuletaja ja poliitik
- 1889 – Wilkie Collins, inglise kirjanik
- 1896 – Ivar Aasen, Norra keelemees ja luuletaja
- 1939 – Sigmund Freud, Austria psühhiaater ja mõtleja
- 1973 – Pablo Neruda, Tšiili luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1971
- 1992 – Ivar Ivask, eesti luuletaja ja kirjandusteadlane
- 2007 – Väinö Kirstinä, soome kirjanik
- 2012 – Pavel Gratšov, Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik
- 2019 – Aivar Rehe, eesti pangandustegelane
- 2020 – Juliette Gréco, prantsuse laulja ja näitleja
- 2020 – Toomas Frey, eesti ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane
- 2025 – Claudia Cardinale, itaalia filminäitleja
Pühad
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Arvo Tering. Album academicum der Universität Dorpat (Tartu) 1632–1710. Tallinn, Valgus, 1984. Nr. 303, lk. 181.
- ↑ "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 23. septembril 2017.