TÄNA AJALOOS, 13. september ⟩ New Yorgis toimus oluline spordiüritus
1970 – toimus esimene New Yorgi maraton.
Tegemist on maratoniga, millel on kõige rohkem osavõtjaid maailmas. Maraton on toimunud alates 1970. aastast ja ära jäänud on see vaid kahel aastal – 1912. aastal orkaani Sandy pärast ja 2020. aastal koroonapandeemia tõttu.
13. septembri sündmused Eestis:
1502 – Liivimaa-Moskva sõda: toimus Smolino lahing.
1922 – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas
More.
1934 – Uppsala peapiiskop Erling Eidem saabus Eestisse.
1945 – asutati esimesed uued alevid pärast alevite kaotamist 1938. aastal.
1983 – arreteeriti Enn Tarto.
1991 – Tegevust alustas EV Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest moodustatud 60-liikmeline Eesti Põhiseaduse Assamblee (lõpetas tegevuse 10.04.1992, olles valmis saanud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu).
1993 – Balti riikide peaministrid Adolfas Slezevicius, Valdis Birkavs ja Mart Laar
More kirjutasid Tallinnas alla vabakaubanduslepingule.
2004 – president Arnold Rüütel nimetas 9. septembril tagasi astunud Meelis Atoneni asemel uueks majandus- ja kommunikatsiooniministriks endise Tartu linnapea Andrus Ansipi.
2007 – riigivanema Jaan Tõnissoni More poja Heldur Tõnissoni fond Tulevik müüs ajalehe Postimees emafirma ASi Eesti Meedia viimased aktsiad (7,5 protsenti) Norra meediakontsernile Schibsted. Pärast tehingut oli Schibsted ASi Eesti Meedia kaudu Postimehe ainuomanik.
Ja maailmas:
122 – algas Hadrianuse valli ehitamine.
533 – Bütsants võitis Belisariose juhtimisel vandaale Kartaago all.
1503 – Michelangelo alustas tööd Taaveti kallal.
1788 – Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniline konvent nimetas USA esimeseks (ajutiseks) pealinnaks New Yorgi.
1791 – kuningas Louis XVI võttis vastu Prantsusmaa uue põhiseaduse.
1898 – Hannibal
Hannibal, õieti Hannibal Barkas (247 eKr Kartaago – 183–181), oli Kartaago väejuht, keda peetakse üheks ajaloo andekamaks väejuhiks. More Williston Goodwin patenteeris tselluloidist fotofilmi.
1922 – Liibüas, Al ’Aziziyah’s mõõdeti kuumarekord: 57,7 °C varjus. (tühistati 2012. aastal, kuna mõõdeti asfaldi kohal.)
1939 – teine maailmasõda: Kanada astus sõtta.
1959 – Nõukogude kosmosesond Luna 2 maandus esimese kosmoseaparaadina Kuu pinnal.
1970 – toimus esimene New Yorgi maraton.
1971 – Hiina rahvavabariigi juhi Mao Zedongi parem käsi Lin Biao põgenes riigist lennukiga pärast nurjunud riigipöördekatset. Lennuk kukkus Mongoolias alla, kõik pardalviibinud said surma.
1993 – Israel ja Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO) sõlmisid Washingtonis kokkuleppe, mis nägi ette Palestiina omavalitsuse loomise Gaza ja Jordani jõe läänekalda aladele (Palestiina omavalitsus alustas tegevust 5.07.94).
1999 – Moskvas hävis plahvatuses kortermaja, hukkus 118 inimest. Tegu oli neljanda suurema plahvatusega, mis Venemaal oli kahe nädala jooksul toimunud.
1996 – 6 päeva pärast tulistamist Las Vegases suri räppar Tupac Shakur.
2022 – Iraani moraalipolitsei arreteeris 22-aastase Mahsa Amini, kuna ta kandis hidžaabi ebakorrektselt (Amini suri peksmise tagajärjel saadud vigastustesse 16.09.2022, Iraanis puhkesid meeleavaldused).
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
13. september on Gregoriuse kalendri 256. (liigaastal 257.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. august (1901–2099).
Sündmused
- 1502 – Liivimaa-Moskva sõda: toimus Smolino lahing.[1]
- 1847 – Riias alustas õppetööd vaimulik kool algse nimetusega Esto-latõškoe Duhovnoe Utšilištše. Vene keele kõrval hakati õpetama õpilase emakeelt (eesti või läti) ja saksa keelt.[2]
- 1922 – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas.
- 1934 – Uppsala peapiiskop Erling Eidem saabus Eestisse.
- 1945 – asutati esimesed uued alevid pärast alevite kaotamist 1938. aastal.
- 1983 – arreteeriti Enn Tarto.[3]
- 1993 – Balti riikide peaministrid Adolfas Slezevicius, Valdis Birkavs ja Mart Laar kirjutasid Tallinnas alla vabakaubanduslepingule.[4]
- 1996 – Kaitsepolitsei kohaldas sundtoomist kaitseväe juhatajale kindral Aleksander Einselnile, et viia ta kaitsejõudude peastaabi relvaäri asjus tunnistusi andma.[4]
- 2004 – president Arnold Rüütel nimetas 9. septembril tagasi astunud Meelis Atoneni asemel majandus- ja kommunikatsiooniministriks endise Tartu linnapea Andrus Ansipi.
- 2007 – Eesti päevalehe Postimees valdusfirma Eesti Meedia Grupp vähemusaktsiate omanik Heldur Tõnisson müüs oma 7,5-protsendilise osaluse ettevõttes ajalehe suuromanikule Norra meediakontsernile Schibsted. Selle tehinguga sai Schibstedist Eesti Meedia ja ühtlasi Postimehe ainuomanik.
Maailmas
- 122 – algas Hadrianuse valli ehitamine.
- 533 – Bütsants võitis Belisariose juhtimisel vandaale Kartaago all.
- 1440 – vahistati Gilles de Rais, Sinihabeme prototüüp.
- 1503 – Michelangelo alustas tööd "Taaveti" kallal.
- 1788 – Taani väed tungisid Rootsisse.
- 1788 – Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniline konvent nimetas USA esimeseks (ajutiseks) pealinnaks New Yorgi.
- 1791 – kuningas Louis XVI võttis vastu Prantsusmaa uue põhiseaduse.
- 1898 – Hannibal Williston Goodwin patenteeris tselluloidist fotofilmi.
- 1922 – Liibüas Al'Aziziyah's mõõdeti kuumusrekordiks 57,7 °C varjus.
- 1923 – Hispaanias toimus sõjaväeline riigipööre. Riiki hakkas juhtima kindral Miguel Primo de Rivera.
- 1939 – Teine maailmasõda: Kanada astus sõtta.
- 1940 – Teine maailmasõda: Itaalia tungis Egiptusse.
- 1968 – Albaania lahkus Varssavi Lepingu Organisatsioonist.
- 1970 – Ameerika Ühendriikides toimus esimene New Yorgi maraton.
- 1996 – kuus päeva pärast tulistamist Las Vegases suri räppar Tupac Shakur.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 13. septembril
- 1740 – Marc Antoine Berdolet, Prantsuse preester ja piiskop
- 1842 – Guglielmo Ciardi, Itaalia kunstnik
- 1857 – Milton S. Hershey, šokolaadi leiutaja ja ettevõtja, Hershey šokolaadifirma asutaja
- 1863 – Arthur Henderson, inglise poliitik
- 1874 – Arnold Schönberg, juudi soost austria helilooja
- 1885 – Robert Robinson, inglise keemik ja Nobeli auhinna laureaat
- 1885 – Wilhelm Blaschke, Austria matemaatik
- 1886 – Melli Beese, saksa piloot ja lennukikonstruktor
- 1887 – Lavoslav Ruzicka, Horvaatia keemik, Nobeli auhinna laureaat
- 1894 – John Boynton Priestley, Inglise kirjanik
- 1903 – Claudette Colbert, Ameerika näitleja
- 1911 – Bill Monroe, ameerika bluegrassi ja kantrimuusika laulja
- 1916 – Dick Haymes, Argentina laulja
- 1916 – Roald Dahl, inglise kirjanik
- 1922 – Charles Brown, ameerika muusik
- 1923 – Zoja Kosmodemjanskaja, Nõukogude partisan, kommunistlik noor
- 1924 – Maurice Jarre, helilooja
- 1925 – Mel Torme, ameerika laulja
- 1931 – Rein Maran, eesti filmilavastaja ja -operaator
- 1937 – Meeli Sööt, eesti näitleja
- 1939 – Dave Quincy, inglise muusik
- 1939 – James Johnson, ameerika laulja
- 1939 – Richard Kiel, ameerika näitleja
- 1940 – Óscar Arias Sánchez, Costa Rica president 1986–1990 ja aastast 2006
- 1940 – Kurt Faltlhauser, Saksa poliitik
- 1941 – Liina Orlova, eesti näitleja
- 1942 – Iivi Lepik, eesti näitleja
- 1944 – Peter Cetera, laulja ja basskitarrist (Chicago)
- 1944 – Jacqueline Bisset, inglise näitleja
- 1945 – Andres Küng, eesti ajakirjanik ja poliitik
- 1945 – Hagi Šein, eesti ajakirjanik ja meediategelane
- 1948 – Viive Väljaots, eesti keraamik
- 1960 – Sulev Teppart, eesti näitleja
- 1961 – Dave Mustaine, ameerika muusik (Megadeth)
- 1962 – Tõnu Õnnepalu (pseudonüüm Emil Tode), eesti kirjanik
- 1967 – Michael Johnson, ameerika jooksja
- 1968 – Emma Sjöberg, rootsi modell
- 1971 – Goran Ivanisevic, Horvaatia tennisemängija
- 1971 – Stella McCartney, briti moedisainer
- 1971 – Ann Elen Skjelbreid, norra laskesuusataja
- 1974 – Kaarel Kais, eesti võrkpallur
- 1978 – Janek Kalda, Eesti jalgpallur
- 1993 – Niall Horan, briti muusik (One Direction)
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 13. septembril
- 81 – Titus, Rooma keiser
- 1506 – Andrea Mantegna, itaalia maalikunstnik
- 1592 – Michel de Montaigne, prantsuse kirjanik
- 1872 – Ludwig Andreas Feuerbach, saksa filosoof
- 1917 – Émile Durkheim, prantsuse sotsioloog
- 1928 – Italo Svevo, itaalia kirjanik
- 1939 – Olav Duun, norra kirjanik
- 1988 – Uno Leies, eesti lavastaja, nukunäitleja ja lastekirjanik
- 1996 – Tupac Shakur, USA räppar ja näitleja
- 2000 – Endel Sõerde, eesti teleajakirjanik
- 2001 – Dorothy McGuire, USA näitleja
- 2004 – Erwin Weiss, Austria helilooja
- 2018 – Roman Baskin, Eesti näitleja ja lavastaja
- 2022 – Jean-Luc Godard, Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik
- 2023 – Mircea Snegur, Moldova poliitik, president aastatel 1991–1997
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- 1922 – Liibüas Al-‘Azīzīyah's registreeriti ajaloo kõrgeim õhutemperatuur varjus: 58 °C.
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. - ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 16. juuni 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - 1 2 "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.