I üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.

Ettevalmistused

Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.

Laulupeo peakomitee koosnes 17 liikmest: A. H. Willigerode (president), abiesimees Johann Voldemar Jannsen, Tartu Kubermangugümnaasiumi õpetaja Jakob Hurt, füüsikateaduskonna üliõpilane Johann Mielberg, arstiteaduskonna üliõpilane Heinrich Rosenthal ja usuteaduskonna üliõpilane Carl Hohlfeld, Tartu ülikooli eksekuutor Arthur Eschscholtz (1822-1886), Tartu linnavalitsuse kantseleiametnik ja „Vanemuise” asepresident A. F. Obram, pottseppmeister A. Kordt, Tartu-Maarja köster Andreas Luig, restoraniomanik J. Ottas, maalermeister A. F. Hoffmann, majaomanikud J. Glück ja P. Lestmann, kaupmees J. Maddisson, voorimees P. Zirkel ja trükikoja omaniku Heinrich Laakmann'i poeg Carl Laakmann[1].

Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei läinud.[2]

Pidupäevad

Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt.

Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.[3]

Kava

Kirikukoraalid

  • "Siionis kõik vahid hüüdvad" (algupärases kirjaviisis "Sionis kõik wahhid hüüdwad")
  • "Kiida nüüd, Issandat"
  • "Meil tuleb abi Jumalast"

Vene riigihümn

Vaimulikud laulud

  • "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler)
  • "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
  • "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel)
  • "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann)
  • "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer)
  • "Issandat kiitke kõik paganad" (Brenner)
  • "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven)
  • "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart)
  • "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)

Ilmalikud laulud

Laulupeol osales 4 (5[4]) orkestrit (Kursist[5], Tsooru mõisast[6][7], koolmeister Paul Bergmanni (1836–1913) Pupastvere küla pasunakoor[8] Kärknast ja David Otto Wirkhausi Väägvere pasunakoor) 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.[3].

Osalesid: lauluseltsid "Vanemuine", Kanapäält, Kolga-Jaanilt, Rannust, Tallinna "Estonia", Nigulast, Rakverest[9], Lüganuselt, Väike-Maarjast, Tormast, Pilistverest, Türilt, Kursilt, Põlvast, Maarja-Magdaleena, Tsoorust, Amblast, Suure-Jaanist, Sindist, Voltvetilt, Tarvastust, Kuusalust, Urvastelt, Iisakut, Helmest, Torilt, Otepäält, Nõolt, Äksilt, Koerust, Viljandist, Palamuselt, Laiuselt, Halliste-Karksist, Kambjast, Rõngult, Võnnust, Kodaverest, Räpinast, Peetrist, Toilast, Rõugelt, Harglast, Vändrast, Tartu-Maarjast ning Tartu noortemeeste koor[10].

I üldlaulupeo mälestuskivi Tartus (skulptor Mati Karmin, 1989)

Võistluslaulmisel anti I koht Tallinna "Estonia" koorile, 2. koht Kursi kihelkonna koorile ning 3. koht Tartu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Jõhvi, Koeru ja Peetri kooridele. Orkestritest tunnistati parimaks Väägvere mängukoor[11].

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Üks erakordne leid. „Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters, 1869-1900“ („Eesti rahva kultuurilised püüdlused ühe generatsiooni vältel, 1869-1900”), trükitud Tallinnas 1912; 374 lk. Autor Heinrich Rosenthal (1846-1916), eesti. elu, 10 Feb 2006
  2. ↑ "130 aastat eesti laulupidusid", 2002. ISBN 9985-813-24-3
  3. ↑ 3,0 3,1 "1. laulupidu". Laulupeomuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.11.2011. Vaadatud 6.04.2009.
  4. ↑ Carl Gustaf Swan, Soome külalise muljeid esimeselt üldlaulupeolt, Keel ja Kirjandus, 1969 nr 6, lk 355. Soome keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rudolf Põldmäe
  5. ↑ Kursi kihelkond, EE 12, 2003
  6. ↑ Juhan Jaik, Tsooru ja Rõuge esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. aastal, Wõrumaa Teataja, nr. 75, 5 juuli 2014
  7. ↑ VANAD PILLIVETERAANID Lugusid ärkamisajast Lõuna-Võrumaal, Eesti Teataja, 1 mai 1948, lk 6
  8. ↑ Lehekülgi eesti muusikaajaloost, Sirp ja Vasar, nr 41, 12. oktoober 1956
  9. ↑ Rakvere linna muusikaelust XIX saj. ja XX saj. alguses, Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 120, 14 oktoober 1969, lk 3
  10. ↑ "Mu isamaa on minu arm...", Eesti Sõna, nr. 151, 2 juuli 1944
  11. ↑ I üldlaulupeo kroonikat, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 29. mai 1969

Kirjandus

  • Eestirahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud. Tartus, 1859
  • Programm piddo-lauljatele Eesti surel rõmolaulopiddul Tartus, 17. – 21. Junil 1869 (Digitaalselt)
  • Carl Gustaf Svan: Matkahawannoita Wiron ja Liiwin maalta. 1870 (Digitaalselt)
  • Pál Hunfalvy: Reis Läänemere provintsides, Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2007 (ungari keeles „Utazás a Balt-tenger vidékein" 1871, saksakeelses tõlkes „Reise in den Ostseeprovinzen Russlands" 1874)
  • Heinrich Rosenthal: Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1900), Reval: Cordes & Schenk, 1912, lk. 51
  • Arro, Elmar (1933). Geschichte der estnischen Musik, Band I. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv. Lk 115–120, Der Fall Kunileid.
  • Rudolf Põldmäe: Esimene eesti üldlaulupidu. Tallinn, 1969

Välislingid

Eesti laulu- ja tantsupeod
Üldlaulupeod

Üldtantsupeod
Noorte peod
Muud laulupeod
Meeste tantsupeod
Naiste tantsupeod
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
No tags for this post.