Wartmann
Wartmann (vene keeles Вартман) oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa.
Suguvõsast on teada Hans Wartmann, kes tuli Eestimaale umbes 1580, olles sakslastest moodustatud palgasõdurite salga komandör[1]. Hans teenis palgasõdurite komandörina Rootsi kuningat Johan III[1]. 1585. aastal aadeldas Rootsi kuningas Johan III, Hans Wartmanni riigiaadlikuks ja andis aadlitiitli[1]. Hans sai oma valdusse Pikaküla, Põllküla ja Vaeküla mõisa[1][2].
Wartmannid rüütelkonna matriklis
Suguvõsa immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonna matriklisse 12. juunil (vkj) 1746.[3] nr 131 all.
Suguvõsa liikmeid
- Hans Wartmann (suri enne 1610), Rootsi palgasõdurite juht, Tallinna lossifoogt[4][5], Pikaküla, Põllküla ja Vaeküla mõisnik
- Friedrich von Wartmann (1639−1679), Rootsi sõjaväelane (kapten[4]), Eestimaa Põllküla ja Pikaküla mõisnik[6] ja Liivimaa Päri mõisnik, kelle vappepitaaf on Niguliste kirikus Tallinnas
Rootsi armee kapteni Friedrich von Wartmanni (1639—1679) vappepitaaf Niguliste kirikus - Erich Wartmann (suri enne 1645), Rootsi sõjaväelane, Meremõisa mõisnik
- Berend Johann von Wartmann (1736−1811), Eestimaa maanõunik, Eestimaa ülemmaakohtu assessor, Põllküla, Kernu, Kohatu, Ehmja, Haeska mõisaomanik[7]
- August Jakob Hans Hannibal von Wartmann (1812−1885), Eestimaa maanõunik, Kiideva mõisnik[8]
- Bernhard (Boris) Konstantin Wilhelm von Wartmann (1825−pärast 1897), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), pataljonikomandör
Wartmanni suguvõsa mõisavaldused
- Eestimaa:
- Ehmja (Echmes) (1783−1807), Haeska (Hasik) (1792−1811 pandi-, 1811−1886 pärusvaldus), Kernu (Kirna) (kuni 1784), Klooga (Lodensee) (XVII sajandil), Kohatu (Kohhat) (kuni 1784), Kõmmaste (Kemnast) (1720ndad−1740ndad), Meremõisa (Merremois) (1582−1786), Männiku (Tannenhof) (kuni 1851), Pikaküla (Pitkaküll) (1586−1760), Põllküla (Pöllküll) (1592−1792)
- Liivimaa eesti distrikt:
Viited
- 1 2 3 4 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 180
- ↑ Meremõisa mõis (Keila khk) Rahvusarhiivi kinnistute registris
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 271.
- 1 2 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, seita 273
- ↑ Põllküla mõis (Harju-Madise khk). Tallinna lossifoogt Hans von Wartmanni (surn. enne 1610), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Epitaafid Nigulistele, Sirp ja Vasar, nr. 51, 24 detsember 1982
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, seita 274-275
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, seita 276
Kirjandus
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 475-476.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 271-276 .
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 468.
Välislingid
- Wartmanni suguvõsa vapp Ajaloarhiivi aadlivappide andmebaasis