“Valitsusametnikud – olgu USA-s, Euroopa Liidus või mujal – teenivad avalikkust ja peavad selle ees aru andma,” ütles USA esindajatekoja õiguskomisjoni pressiesindaja Nadgey Fones.

Fonesi sõnul nõuavad Euroopa Komisjoni ametnikud endale anonüümsust ajal, mil nad ise suruvad läbi poliitikat, mis kaotaks veebikasutajate anonüümsuse nii Euroopas kui ka väljaspool seda.

Ohio vabariiklasest kongresmeni Jim Jordani juhitav komitee avaldas veebruaris raporti, milles süüdistas Euroopa Komisjoni sekkumises USA valimistesse ning nii EL-i kui ka USA kodanike sõnavabaduse piiramises digiteenuste määruse (DSA) kaudu.

Raport sisaldas umbes 3000 lehekülge tõendusmaterjali, sealhulgas ametnike, kodanikuühiskonna ja erasektori vahelist suhtlust. Avalikustati umbes 20 komisjoni töötaja nimed koos infoga, mille põhjal on võimalik tuletada nende e-posti aadresse. Samas olid suurte tehnoloogiaettevõtete töötajate nimed raportis enamasti kinni kaetud.

Brüsselis tõlgendati seda sammu katsena hirmutada digireeglite jõustamisega tegelevaid ametnikke. “Ärge laske end heidutada,” sõnas esmaspäevasel konverentsil platvormide seaduse jõustamisüksuse juht Prabhat Agarwal.

Euroopa Komisjon lõpetas madalama astme ametnike nimede avaldamise 2023. aastal, otsustades piirduda vaid juhtivtöötajate nimedega. Otsust põhjendati sooviga vältida asjatut survet ja mõjutustegevust tundlike teemadega tegelevatele töötajatele.

Küsimusele nimede avaldamise kohta vastas komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier 6. veebruaril, et komisjon annab ettevõtetele võimaluse tundlik info enne avaldamist eemaldada ning “seda korda tuleks järgida mõlemal poolel”.

“Paljude selle teemaga tegelevate ametnike nimed on avalikuks tulnud,” nentis Regnier, lisades, et komisjon kaitseb oma töötajaid vajadusel nii õigusabi kui ka rahalise toetusega.

Fones märkis avalduses Politicole: “Vastavalt pikaajalisele praktikale ei katnud komitee valitsusametnike nimesid kinni.” Ta lisas, et on eriti murettekitav, kuidas mõjukad Euroopa Komisjoni ametnikud nõuavad endale anonüümsust, edendades samal ajal poliitikat, mis kaotaks anonüümsuse internetikasutajatelt Euroopas ja mujal.

3. veebruari raport on vabariiklastest poliitikute värskeim rünnak EL-i tehnoloogiareeglite vastu, mida nad peavad USA-d diskrimineerivaks ja sõnavabadust kahjustavaks. Komisjon lükkab need süüdistused tagasi

Kinnitades, et komitee kattis potentsiaalselt tundliku info hoolikalt kinni, nimetas Fones süüdistusi isikuandmete pahatahtlikus lekitamises valeks. Tema sõnul näitab Brüsseli reaktsioon, et komisjonil puuduvad sisulised vastuargumendid komitee järeldustele, mille kohaselt on komisjon kümne aasta jooksul süsteemselt piiranud poliitilist sõnavabadust nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool.

Euroopa Komisjon, kes vastutab suurte tehnoloogiaettevõtete üle järelevalve teostamise eest, kinnitab, et reeglid ei ole suunatud USA firmade vastu, vaid on loodud valimiste aususe tagamiseks ning ebaseadusliku sisu ja veebivägivalla tõkestamiseks.