Vana-Varbla mõis

 See artikkel räägib Vana-Varbla mõisast; Varbla kihelkonna teise rüütlimõisa kohta vaata artiklit Uue-Varbla mõis; kirikumõisa kohta vaata artiklit Varbla kirikumõis.

Vana-Varbla mõis

Vana-Varbla mõis (saksa keeles algselt Werpel, hiljem Alt-Werpel) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Mõisahoone ei ole säilinud.

Algselt kuulusid Varbla alad Soontagana muinaskihelkonda. Ristisõdijate vallutuste tulemusena olid aastaks 1226 Soontagana maad ristitud ning maid valitsesid Mõõgavendade ordu ja seejärel Saare-Lääne piiskopkond. Lihulas resideerinud piiskop läänistas osa maadest oma ustavatele vasallidele. Nii jagatigi Vaiste, Saulepi ja Varbla alad Fahrensbachile. Fahrensbachid olid need alad saanud pärisomandiks juba aastaks 1382. Seejärel lasi Wilhelm von Fahrensbach (Farensbach) ehitada uue mõisa Varblasse. Mõisat on kirjalikult esmamainitud 23. aprillil 1426. Siis kutsuti kohta nimega Werpel ja see nimi oli seejärel kasutusel veel sajandeid. Ürikutesse sattus aga Varbla selle mõisa maade läänistamise ja müümisega seoses tekkinud tüli tõttu piiskop Christian Kubandiga. Aastal 1426 nähtavasti Fahrensbach ise enam Varbla maade omanik ei olnud, sest olevat need edasi müünud Saare-Lääne piiskopile Caspar Schuwenflugile, kes aga suri juba 1423. aastal. Kas see päris nii oli, pole selge, sest veel aastal 1511 on Varbla mõisa omanikuna mainitud Elisabeth Fahrensbachi, kes oli abielus Diedrich Tiesenhauseniga.

Aastaks 1538 oli Varbla endale omastanud Zöged, pururikas Johann Zöge, kes aastatel 1535–1537 oli Saare-Lääne stiftfoogt Läänemaal. Temale kuulusid need valdused aastani 1582. Enne seda oli ta aga Liivi sõja ajal olnud hertsog Magnuse poolel. Kuna aga Rootsi kuningas võitis sõja, siis võeti loomulikult Johann Zögelt maad ära – mõis redutseeriti. Varasematelt omanikelt ära võetud maad jagati kuninga poolt ustavatele väepealikele ja kaasvõitlejatele. Nii läksid Varbla, Saulepi, Vaiste ja Virtsu kandi maad Gustaf Banéri ja Banéri suguvõsa liikmete valdusse. Nende käes olid mõisad ümmarguselt sada aastat. Nemad ehitasid ka mõisahoone praegu tuntud Vana-Varbla mõisa aladele. Rahalistesse raskustesse sattumise tulemusena jäid nad kõigepealt ilma Vaiste mõisast (1661), seejärel Varblast (1684) ja Saulepi mõisast.

Pärast Benéride pankrotti oli Varbla mõis renditud Staelbornile ja rittmeister Friedrich von Nolckenile. 1690 sai mõisaomanikuks Niklas von Preutz, kes suri 1696.

Alates 24. jaanuarist 1698 kuulus Varbla mõis Nasackinite suguvõsale, kes said pärast Niklas von Preutzi surma omanikuta jäänud Varbla mõisa endale kompensatsiooniks Soomest redutseeritud mõisamaade eest. Esialgu oli selle omanikuks von Nasackinite väimees Otto Magnus von Wolffeldt, kes oli abielus Helene von Nasackiniga. Mõisast Otto Magnus von Wolffeldt ise huvitatud polnud ja rentis selle oma naise Helene vennale Magnus Johann von Nasackinile.

Aastal 1793 siirdus mõis pärandusena Reinhold Magnus von Nasackinile. Tol mehel tekkis aga tüli oma noorema venna Adam Gustav von Nasackiniga, mille tulemusena määras Vene keiser Paul I oma ukaasiga 1797 Saulepi mõisa kroonumõisaks. Kaks aastat hiljem, 1799, jõudsid kaks tülitsevat venda kokkuleppele ja mõis jagati kaheks. Sedasi hakati Reinhold Magnus von Nasackinile jäänud senist Varbla mõisa nimetama Vana-Varbla mõisaks ning sellest pisut lõuna pool asuvat Adam Gustav von Nasackinile jäänud Uue-Varbla mõisaks. Vana-Varbla mõis püsis Nasackinite järglaste käes kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt 1919. Perekonnanimed küll vahetusid (Pröbsting ja Cube), aga suguvõsa oli sama.

Mõisa viimane peahoone lammutati 1939.

Vana-Varbla (Varbla) mõisnikud

OmandusaastadNimiEluaastadMärkused
1382–Wilhelm Fahrensbach1365–1443Oli Varbla maade omanik Vaistest Paadremani
1511Elisabeth Fahrensbach
1538–1582Zöge suguvõsa
1582–1600Gustaf Banér1547–1600Sai mõisa endale kingitusena Rootsi kuningalt
1601–1612Christian SchadeOli Haapsalu asehaldur, rittmeister, sai mõisa endale Rootsi kuninga käsul
1612–1614Nils Banér1589–1614Mõis tagastati Banéridele, Gustaf Banéri poeg, Nils Banér hukkus lahingus Venemaal
1614–1644Per Banér1588–1644Nils Banéri vend, Gustaf Banéri poeg
1645–1649Nils BanérPer Banéri poeg
1649–1684Gustaf Persson Banér1618–1689Nils Banéri vend, Per Banéri poeg
1685–1690Straelborn ja NolckenMõis oli rendil
1690–1696Niklas von Preutz1639–1696
1698–1723Otto Magnus von Wolffeldtvon Nasackinite väimees, said kompensatsiooni kaotatud maade eest Soomes
1723–1728Magnus Johann von Nasackin1644–1728von Wolffeldt lahkus Põhjasõja tagajärjel
1728–1732Adam Johann von Nasackin1681–1732Magnus Johann von Nasackini poeg
1732–1792Magnus Reinhold von Nasackin1729–1792Adam Johann von Nasackini poeg, algaegadel valitseja teadmata
1792–1793Carl Johann von Nasackin1761–1793Magnus Reinhold von Nasackini poeg
1793–1828Reinhold Magnus von Nasackin1762–1842Magnus Reinhold von Nasackini poeg
1828–1846Friedrich von Pröbsting1780–1846Reinhold Magnus von Nasackini vennatütre mees
1846–1851Johanna Luise von Pröbsting1795–1885Friedrich von Pröbstingi abikaasa
1848–1887Gustav Adolph Daniel von Pröbsting1824–1888Friedrich von Pröbstingi poeg, oli kuni 1851 kaasomanik
1887–1903Sophie Ida Clara von Pröbsting1821–1903Gustav Adolph von Pröbsting müüs mõisa 100 000 hõberubla eest abikaasale
1903–1919Maximillian Valentin von Cube1866–1945Sophie Ida Clara von Pröbstingi tütrepoeg
1919Eesti VabariikMõis võõrandati

Välislingid