• Vastutab riikliku merevalve ja mereseire eest.
• Julgestab mereala puutumatust, vajadusel jõudu kasutades, koostöös õhuväe ja merepiirivalvega.
• Vastutab riiklike mereühenduste julgestamise eest ja juhib mereliikluse kaitset.
• Tõrjub merealalt suunatud ründed koostöös muude kaitsestruktuuridega ja koos merepiirivalvega.
• Säilitab kõrget valmidust, arendab mereväe taktikat ja lahinguvarustust ning vastutab varustuse hoolduse eest.
• Õpetab mereväele vajalikku isikkoosseisu ja toetab vabatahtlikku riigikaitseõpet.

Soome mereväe põhilised või suuremad alused:

• Miiniveeskaja-valvelaev – 2
  • Hämenmaa klassi miiniveeskaja-valvelaev (ametlikult miiniveeskajad, praktiliselt liigitatavad valvelaevadena või isegi korvettidena) – 2
• Raketikaater – 8
  • Hamina klassi raketikaater – 4
  • Rauma klassi raketikaater – 4
• Miinijahtija/miinitraaler – 9
  • Katanpää klassi miinijahtija – 3
  • Kuha klassi miinitraaler – 6
• Miiniveeskaja – 3
  • Pansio klassi miiniveeskaja – 3
• Dessantkaater – 12
  • Jehu klassi dessantkaater – 12
• Õppelaev – 4
  • Kajava klassi õppelaev - 1
  • Fabian Wrede klassi õppelaev – 3

Lisaks on kasutusel hulk väiksemaid kaatreid ja abilaevu.

Rahvusvaheliselt kasutatav sõjalaeva lühend on FNS – Finnish Navy Ship.

Soome mereväe sõjalaeva tunnuslipud.

Lipp	Güüs	Vimpel

• Turu – mereväe staap, laevastiku baas
• Pansio – laevastiku baas
• Espoo – teaduskeskus
• Helsinki Suomenlinna – meresõjakool
• Uppiniemi – rannikuüksused
• Dragsvik – rannikuüksused

Soome mereväe algeks said Nõukogude Venemaast Soome iseseisvumise käigus 1918. aastal maha jäänud mitmed sõjalaevad. Osa neist tuli anda venelastele tagasi pärast Soome-Vene rahulepingu sõlmimist.

1920.–1930. aastatel laevastikku moderniseeriti, valmistades põhilisena kaks rannakaitse soomuslaeva ja mõned allveelaevad. Teise maailmasõja eelõhtuks nähti ette Venemaa Balti laevastikule Soome lahe sulgemist koostöös Eestiga.^[1]

Talvesõjas osales mereväelises vastutegevuses Nõukogude Liidule peamiselt rannakaitse suurtükivägi ja mehitati Ahvenamaad. Jätkusõjas oli põhirõhk allveelaevade vastasel võitlusel ja miinisõjal. Ühtlasi tegeles merevägi laevateede julgestamisega.

Pärast teise maailmasõja lõppu tegeleti Soome lahe demineerimisega. Seejärel on mereväge ajapikku kuigipalju vähendatud, kuid samas uuendatud plaanipäraselt ja süsteemselt.

• Balti laevastik
• Läti merevägi
• Eesti merevägi