Koletsüstiit[1] ehk sapipõiepõletik ehk K81 (ladina keeles cholecystitis) on sapipõie akuutne või krooniline haiguslik seisund inimestel.

Tihti kulgeb haigus asümptomaatiliselt, kuid ägeda sapipõiepõletikku haigestumise korral muutub sapipõis mitmete patoloogiliste (sh ka põletikuliste) protsesside tulemusel sümptomaatiliseks ja ka valulikuks.

Klassifikatsioon

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK-10) tähistab sapipõiepõletikku kood K81, mida vajadusel täpsustatakse vastavate alamjaotistega:

  • K81.0 – Äge koletsüstiit
  • K81.1 – Krooniline koletsüstiit
  • K81.8 – Muu koletsüstiit
  • K81.9 – Täpsustamata koletsüstiit

Põhjused

Sapipõiepõletiku tekkepõhjused on erinevad, kuid enamasti seostatakse haiguslikku seisundit sapikivide (koleliit) põhjustatud sapijuhapõletiku, sapikivitõve (kolelitiaas), sapipõiekivitõve, aga ka hea- ja pahaloomuliste kasvajate, bakternakkuste ja/või sapphapete metabolismi häirumisega jms.

Levinumateks põhjusteks peetakse ka rasestumisvastaseid hormoonpreparaate, suhkurtõbe, tsöliaakiat, maksatsirroosi ja pankreatiiti.

Eristusdiagnoos

Sapipõiepõletiku korral kurdavad patsiendid pistvat valu kas vasakul või paremal roidekaare all, mis võib kanduda ka seljapiirkonda. Selleks, et valude põhjus selguks ja teised haigused välistuksid, tuleb panna eristusdiagnoos:

Diagnostilised protseduurid

Diagnostilised protseduure tuleks kaaluda, kui on sapipõiepõletiku kahtlus (vereanalüüs on paljudel patsientidel sapipõie haiguslike seisundite puhul normväärtustele vastav):

Ravi

Kui sapipõiepõletiku põhjus saab tuvastatud, siis teostatakse kas medikamentoosset ravi või soovitatakse sapipõis kas avatud lõikuse või laparaskoopiameetodil eemaldada.

Vaata ka

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 355, 2004, ISBN 9985-829-55-7

Välislingid

No tags for this post.