26. jaanuar on Gregoriuse kalendri 26. päev. Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar (1901–2099).

• 1817 – kõikides Eestimaa kihelkonnakirikutes kuulutati pühapäevasel pidulikul jumalateenistusel välja talupoegade vabadus.^[1]
• 1848 – Venemaa keiser kinnitas Tartu Veterinaariakooli põhikirja, misjärel 24. aprillil (vkj 12. aprillil) määrati koolile direktor ja 13. oktoobrist (vkj 1. oktoobrist) alustati kooli kliinikus haigete loomade vastuvõttu.^[2]
• 1875 – Toompeal avati Eestimaa rüütelkonna maapäev.^[küsitav]
• 1893 – Tartu nimetati ümber Jurjeviks.
• 1921 – Entente'i Kõrgem Nõukogu tunnustas de jure Eestit.
• 1930 – kokku tuli Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu I kongress, põhitähelepanuks oli sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine, arutati ka üldist poliitilist olukorda Eestis.
• 1932 – Põllumeeste Kogude ja Asunike Koondise riigikogurühmad moodustasid ühinenud põllumeeste rühma (Ühinenud Põllumeeste Erakond).
• 1933 – Leevaku algkooli juhataja Rudolf Nurk mõisteti koolimaja süütamise eest kaheksaks aastaks sunnitööle.
• 1937 – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo ralli tähesõit. Tähesõidust võttis osa ka Karl Siitan oma Nashiga.^[3]
• 1940 – Ants Käspre valiti Agronoomide Koja esimeheks.
• 1940 – Tariifinõukogu määras raadiotariifiga nr. 202 alates 1. märtsist 1940 televisioonivastuvõtuseadme pealt maksu 5 krooni aastas.
• 1942 – Tallinna tehnikaülikoolis algas õppetöö .^[2]
• 1948 – EK(b)P Keskkomitee büroo hoogustas kollektiviseerimist: keelati kulakute vastuvõtt kolhoosidesse.
• 1973 – avati Tallinna Ajakirjandusmaja.
• 1981 – avati Tallinna Kinomaja.
• 1993 – Pariisis kirjutasid presidendid Lennart Meri ja François Mitterrand alla "Prantsuse Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelisele hea läbisaamise, koostöö ja sõpruse lepingule".
• 1994 – valitsus määras rahandusminister Heiki Kranichi Maailmapanga juhatuse liikmeks.
• 1995 – Eesti Kirjandusmuuseumi nõukogu valis uue direktori, kelleks sai Q-raadio peatoimetaja ja Tartu Ülikooli ajakirjandusdoktorant Krista Aru.
• 1998 – Riigikohtu esimees Rait Maruste soovis lahkuda oma ametikohast, kuna ta otsustas asuda Euroopa Inimõiguste Kohtu liikmeks.
• 1999 – 23 Riigikogu liiget ähvardasid peatada Eesti Telekomi erastamise.
• 2005 – Toompeal Riigikogu hoone ees toimus setude meeleavaldus, kus protesteeriti Vene-Eesti piirilepingu sõlmimise vastu, mis kajastas Eesti NSV aegset piiri.

• 1340 – Saja-aastane sõda: Inglismaa kuningas Edward III kuulutas end Prantsusmaa kuningaks.
• 1500 – Vicente Pinzón astus esimese eurooplasena Brasiilia pinnale.
• 1564 – Trento kirikukogu sätestas katoliikluse suhted protestantismiga.
• 1699 – Karlowitzi rahuga lõppes Suur Türgi sõda.
• 1788 – inglased purjetasid Sydney sadama asukohta, rajades esimese eurooplaste püsiasula Austraalia mandril.
• 1802 – Tsisalpiini vabariik nimetati ümber Itaalia vabariigiks. Vabariigi presidendiks valiti Napoleon I.
• 1812 – Andorra annekteeriti Prantsusmaa poolt.
• 1841 – algas Briti okupatsioon Hongkongis, esimeseks administraatoriks sai Charles Elliot.
• 1871 – Rooma kinnitati ametlikult Itaalia kuningriigi pealinnaks.
• 1885 – Mahdi Muhammad Ahmadi väed vallutasid Hartumi.
• 1911 – Ameerika Ühendriikide lennunduspioneer Glenn Curtiss tõusis esimest korda õhku vesilennukiga.
• 1924 – Petrograd nimetati ümber Leningradiks.
• 1934 – Berliinis allkirjastati Saksa-Poola mittekallaletungi leping.
• 1945 – Ungaris moodustati Rahvusnõukogu, kuhu kuulusid Béla Zsedényi, Béla Miklós de Dálnok, Ernő Gerő, József Révai ja Mátyás Rákosi.
• 1950 – India sai vabariigiks.
• 1956 – Nõukogude Liit tagastas Porkkala mereväebaasi Soomele.
• 1956 – Itaalias Cortina d'Ampezzos avati 1956. aasta taliolümpiamängud.^[4]
• 1988 – Londonis Majesticu teatris esietendus Andrew Lloyd Webberi muusikal "Ooperifantoom".
• 1991 – Somaalia kodusõda: putšiga kukutati diktaator Siad Barre ning United Somali Congress Ali Mahdi Mohammedi juhtimisel moodustas üleminekuvalitsuse.

 Pikemalt artiklis Sündinud 26. jaanuaril

• 1811 – Friedrich Magnus III, Solms-Wildenfelsi krahv
• 1842 – Jan Hero Adriaan van Daalen, Saint Maarteni administraator
• 1905 – Maria von Trapp, Austria päritolu laulja
• 1918 – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia Kommunistliku Partei liider 1965–1989 ja riigipea 1967–1989
• 1925 – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
• 1927 – José Simón Azcona del Hoyo, Hondurase poliitik
• 1932 – Peeter Saul, eesti dirigent ja pianist
• 1936 – Ülo Mullamaa, eesti geofüüsik
• 1939 – Sander Raus, eesti näitleja
• 1950 – Jörg Haider, Austria poliitik
• 1958 – Ellen DeGeneres, USA koomik, saatejuht ja näitleja
• 1961 – Leila Miller, eesti poplaulja
• 1961 – Wayne Gretzky, Kanada hokimängija
• 1977 – Ēriks Ešenvalds, Läti helilooja

 Pikemalt artiklis Surnud 26. jaanuaril

• 1920 – Vladimir Kappel, Vene väejuht, üks valgete juhte Venemaa kodusõjas 1918–1920
• 1943 – Nikolai Vavilov, vene botaanik ja geneetik
• 1946 – Oskar Kallas, eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat
• 1980 – Justas Paleckis, Leedu ajakirjanik ja riigitegelane
• 1982 – Arthur Herodes, Eesti arst ja sõjaväelane
• 2003 – Valeri Brumel, NSV Liidu kergejõustiklane
• 2019 – Michel Legrand, prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja
• 2020 – Kobe Bryant, Ameerika korvpallur
• 2021 – Lars Norén, rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja

• ...

• ...