Margus Kolga (sündinud 1. mail 1966 Tallinnas) on Eesti riigiametnik ja diplomaat.[1]
Elulugu
Kolga õppis alates 1984. aastast Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, magistrikraadi sai 1999. aastal.[1][2]
1992. aastast töötas ta Eesti Kaitseministeeriumis: aastatel 1992–1994 varustus- ja logistikaosakonnas laekurina, 1994. aastast kaitsepoliitika büroo juhatajana ja 1995. aastast julgeolekupoliitika osakonna juhatajana.[1]
Aastatel 1996–2003 oli ta kaitseministeeriumi asekantsler, vastutades poliitika planeerimise, rahvusvaheliste suhete ja avalike suhete eest ja valmistades ette Eesti NATO-sse integreerimist.[1] 2003. aasta juulis mõisteti ta süüdi ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises ning temalt mõisteti välja 48 600 krooni. Kuritegude ilmsikstulekul lahkus ta kaitseministeeriumi asekantsleri ametikohalt.[3]
2003. aasta sügisest 2007. aasta märtsini töötas Kolga Balti Kaitsekolledžis konsultandi ja projektijuhina.[4] 2004. aastast kuulub ta Kaitseministeeriumi sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni.[1]
2007. aasta märtsist asus Kolga tööle Eesti Välisministeeriumis 1. poliitikaosakonna (julgeolekupoliitika ja rahvusvaheline julgeolekupoliitika) peadirektorina. Aastatel 2010–2015 oli ta Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures.[5]
Seejärel töötas ta Riigikantseleis, kus koordineeris julgeolekupoliitilise strateegia koostamist. 2016. aasta keskpaigast töötas taas välisministeeriumis, kus juhtis ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania töörühma.[1]
Aastatel 2019–2022 oli Kolga Eesti suursaadik Rootsis.[6] 2022. aasta augustist 2025. aasta veebruarini töötas ta välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektorina.[7] Alates 1. märtsist 2025 on Kolga Eesti presidendi välisnõunik.[8]
Isiklikku
Margus Kolgal on poeg ja kaks tütart. Ta räägib inglise, soome ja vene keelt ning mõistab saksa keelt.[1]
Tunnustus
- Valgetähe IV klassi teenetemärk – 2002[9]
- Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist[1]
Teoseid
- "Vene impeeriumi rahvaste punane raamat" (koos Jüri Viikbergi, Igor Tõnuristi ja Lembit Vabaga; Tallinn, Vagabund 1993)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "CV MARGUS KOLGA" (PDF). Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. 2018.
- ↑ "TARTU ÜLIKOOL: LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI". Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2016. Vaadatud 6. augustil 2015.
- ↑ Teder, Merike (18. juuni 2015). "Asekantsleriks kandideerib korruptsiooni tõttu sellest ametist lahkunud Kolga". Postimees.
- ↑ "Margus Kolga töötab Balti Kaitsekolledžis". EPL. 10. september 2003.
- ↑ Ratt, Kadri (15. juuni 2010). "Ilves nimetas ametisse mitu uut suursaadikut". Postimees.
- ↑ "M. Kolga nimetamine ja M. Pajula tagasikutsumine". Riigi Teataja. 8. mai 2019.
- ↑ "Suursaadik Margus Kolga hüvastijätukiri rootsieestlastele". Eestlased Rootsis. 18.08.2022.
- ↑ Loog, Katariina, toim (28. veebruar 2025). "Presidendi välisnõunikuna alustab tööd Margus Kolga". Õhtuleht.
- ↑ "Teenetemärkide kavalerid". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 05.08.2015.
You must be logged in to post a comment.