Liiklus on jalakäijate või sõidukite liikumine ja paiknemine teel. Liiklus teedel koosneb liiklejatest, kaasaarvatud jalakäijatest, loomadest, sõidukitest ja ühistranspordist. Liiklusseadused on seadused, mis reguleerivad liiklust kui ka sõidukeid. Korraldatud liiklusel on üldiselt hästi väljakujunenud prioriteedid, sõidurajad ja liikluskorraldus ristmikel.^[1][2]

Maanteeliikluse reeglid on kohustuslikud kõikidele liikluses osalejatele, sealhulgas sõidukijuhtidele, jalakäijatele ja reisijatele. Määrused kehtivad mitte ainult tänavatele ja teedele, vaid ka kõigile teistele kohtadele, kus liiklus on võimalik – metsateedel, jääteedel, põldudel ja suletud aladel. Liikluseeskirjad edendavad turvalist ja kiiret liiklust. Reeglid reguleerivad sõidukite asukohta sõiduteel, asukoha muutmist, möödumist, seisma jäämist, parkimist ja ristmiku ning raudtee ületamise liikumist. Samuti kehtestavad need kiiruspiirangud asustatud aladel. Eeskirjade rikkumisel näeb seadus ette kriminaalmenetlusi, trahve või distsiplinaarmeetmeid olenevalt rikkumise olemusest ja tagajärgedest.

Jalakäijate reeglid

Eestis on parempoolne liiklus. See tähendab, et autod sõidavad paremal pool teed ja ka jalakäijad liiguvad kõnniteel paremal pool. Kui aga jalakäijatel on vajadus liikuda maanteedel, siis on nende kohustus liikuda vasakul pool teed. Seda selletõttu, et neil oleks võimalik kõndida vastutulevate autode suunas. See tagab nii autojuhtide kui ka jalakäijate ohutuse.^[3]

Tihitipeale peavad jalakäijad ületama teed. Seda tehes peavad nad olema ettevaatlikud muu liikluse suhtes. Paljudes teeületuskohtades on jalakäijad jäetud tee ületamise eest täielikult ise vastutama. See tähendab, et nad peavad jälgima teed ja ületama seda ainult siis, kui liiklus neid ei ohusta. Suurema liiklussagedusega linnades on jalakäijate ohutuse tagamiseks välja ehitatud jalakäijate ülekäigurajad, mille nähtavus on üldjuhul tagatud fooride ja teekattemärgistusega. Mõnes riigis on nii-öelda nutikad jalakäijate ülekäigukohad, kus jalakäija peab vajutama nupule, et anda teada oma soovist ületada teed. Foorid kasutavad seda informatsiooni, et planeerida liiklust. See tähendab, et kui ei ole jalakäijaid, kes tahavad teed ületada, siis ei jää liiklus mõttetult seisma. Mõnedes riikides jälgib liiklust radar või teepinnal asuvad elektromagnetilised sensorid. Jalakäijate tee ületamine ilma liiklusmärkideta on samuti tavaline. Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist veenduma, et tulevad sõidukid võtavad hoogu maha või jäävad seisma, et jalakäijat üle lasta.^[1]

Möödasõit teistest sõidukitest võib olla ohtlik. Möödasõitmise raskus tuleneb ohutuks manööverdamiseks vajatava ruumi hindamisest. Nii ühe sõidurajalisel kui ka mitme sõidurajalisel teel manööverdamine kujutab endast ohtu ja vajab äärmist ettevaatust. Kui möödasõidu manöövri sooritamine ei ole ohutu, siis ei tasu seda teha ja tuleb oodata, kuni see on ohutu. Möödasõitu tehes peab:

• kinni pidama kiiruspiirangutest;
• veenduma, et tee oleks vaba ja manöövriks piisavalt ruumi;
• jälgima peegleid;
• enne sõiduraja asukoha muutmist kontrollima muude sõidukite pimeala.^[4]

Ühesuunalised teed on tavaliselt linnaaladel. Ühesuunalised teed tunneb ära nende liiklusmärkide ja teemärgistuste kaudu. Kui sõidate ühesuunalisel tänaval, kus on mitu sõidurada, valige alati, kus on kõige ohutum. Järgige kiiruspiirangut ja säilitage liiklusvoogudega kooskõlas olev kiirus. Kui teile sõidab vastu sõiduk, siis ei tasu paanitseda. Aeglustage ja proovige saada juhi tähelepanu. Selleks vilgutage esitulesid ja laske signaali. Kui sellest kasu ei ole, jääge tee äärde ja laske sõidukil mööduda. Ühesuunaliselt tänavalt väljumisel otsige liiklusmärke, mis näitavad, kas te pöörate ühesuunalisele või kahesuunalisele tänavale. Vasakpöörde tegemiseks kasutage vasakpoolseid radu ja parempöördeks parempoolseid radu. Tagasipööre ühesuunalisel tänaval on keelatud, erandjuhul tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule.^[5][6]

Kui tänav on piisavalt lai, et mahutada mitu sõidukit üksteise kõrvale liiklema, siis organiseerib liiklus end ise sõiduradadeks, mis on paralleelsed liikluse koridorid. Mõnel teel on üks sõidurada iga sõidusuuna jaoks ja teisel on iga suuna jaoks mitu sõidurada. Enamik riike rakendab teekattemärgistusi, et selgelt märkida iga sõiduraja piirid ja sõidurada, mida tuleb kasutada. Teistes riikides ei ole sõiduradadel üldse märgistusi ja juhid järgivad neid enamasti pigem intuitsiooni järgi. Kui teedel on mitu sõidurada, mis lähevad samas suunas, võivad juhid tavaliselt sõidurada vahetada, kui nad soovivad, kuid nad peavad seda tegema viisil, mis ei tekita teistele sõitjatele ebamugavusi. Eestis kehtib parempoolne liiklus.

• Kiirema liikluse jaoks ettenähtud sõidurada on vasakul
• Aeglasema liikluse jaoks ettenähtud sõidurada on paremal
• Möödasõit on lubatud vasakult ja mõnikord paremalt, näiteks asulates.^[1]

Kiiruspiirang on maksimaalne lubatud kiirus, välja arvatud juhul, kui liiklusmärk kohustab teisiti. Eesti kiiruspiirangud asulasisestel teedel on 50 km/h ja maanteedel 90 km/h. Suvel on kiiruspiirang mõnedel maanteedel 110 km/h. Juhti, kes ületab ettenähtud kiiruspiirangut, saab karistada rahalise trahvi, vahistamise, autojuhtimise õiguse või sõiduki konfiskeerimisega.^[7]

Kui mootorsõidukijuhid ja jalakäijad käituvad üksteisega lugupidavalt, arvestades eesõigust – mis tähendab, et üks inimene kasutab sõiduteed ja teine ootab oma käiku –, siis on liiklus sujuv. Enamik maailma sujuvast liiklusest põhineb süsteemil, mis võimaldab hoida inimesi, kes kasutavad neid teid ohutult. Enamikus piirkondades, kus liiklus on sujuv, järgivad sõidukijuhid ja jalakäijad liiklusmärke, mis määratlevad selgelt liiklusradasid ja ristmikke. Kuigi paljud riigid on vastu võtnud sujuvad liiklusmudelid, ei kasuta kõik riigid samu märke ega signaale, mis näitavad, millal peatuda, millal liikuda või kuhu pöörata. Sõltuvalt asukohast võivad kehtida erinevad reeglid, kui märgid või signaalid puuduvad Pööramisreeglid varieeruvad samuti kogu maailmas, seega tuleks enne reisimist tutvuda sihtriigi liiklusreeglitega, et olla kindel nende järgimises.^[8]

• Liikluskorralduse projekt
• Liiklusskeem
• Pööratav sõidurada