Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.

Enamik lameusse on parasiidid.

Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud. Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest (epiteelist) ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis (tülbkoes) – kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.

Seedeelundkond algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.

Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.

Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.

Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid).

Lameusside hõimkonda kuulub 4 klassi:

• Ripsussid (Turbellaria)
• Paelussid (Cestoda)
• Ainupõlvsed (Monogenea)
• Imiussid ehk kahepõlvsed (Trematoda ehk Digenea)

Need klassid sisaldavad umbes 360 perekonda ja 13 000 liiki.

• Lameusside loend