Kopli kalmistu (saksa keeles Friedhof Ziegelskoppel) oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.
Ajalugu





Kopli kalmistu rajati 1774. aastal pärast seda, kui Venemaa keisririigis keelati kirikutesse ja elamute lähedusse matmine. Kalmistule maeti saksakeelsete Niguliste ja Oleviste koguduste liikmeid: kalmistu idapoolne osa kuulus Oleviste ja läänepoolne osa Niguliste kogudusele. Esimene kalmistule maetu oli Taani päritolu maalikunstnik Hildebrand Hildebrandsen.
1833. aastal laiendati kalmistut veelgi ida- ja läänesuunas ning oma lõpliku suuruse, umbes 10 hektarit, sai kalmistu aastatel 1868–1869.
Kopli kalmistust sai omaaegne Eesti kõige suurema kabelite arvuga nekropol. Kopli kalmistule maeti hulk baltisaksa kultuuritegelasi.
28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene ilmalik matus Kopli kalmistul.[1]
1951. aastal kalmistu likvideeriti Nõukogude Liidu võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu Eduard Bornhöhe, Netty Pinna, Erika Tetzky[2][3] ja Konstantin Türnpu.
1993. aastal võeti endine Kopli kalmistu looduskaitse alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi Kopli kalmistupargiks.
2006. aastal lõpetati Kopli kalmistupargis ulatuslikud korrastustööd.[4]
-
Kopli kalmistu (Begrbn Ziegelskoppel) Tallinna linnaplaanil (1876)
-
Burchartite kabel
-
Charles Leroux' kalm
Kopli kalmistule maetuid
- Eduard Bornhöhe (1862–1923), eesti kirjanik; ümber maetud Metsakalmistule
- Johannes Burchart VII (1748–1809), baltisaksa arst ja apteeker
- Johannes Burchart VIII (1776–1838), baltisaksa arst ja apteeker
- Johannes Hau (1771–1838), baltisaksa maalikunstnik
- Lodewijk van Heyden (1773–1850), hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral)
- Gustav Adolf Hippius (1792–1856), baltisaksa maalikunstnik ja litograaf
- Franz Ferdinand Kluge (1809–1882), baltisaksa raamatukaupmees ja kirjastaja
- Artur Korjus (1870–1936), Eesti sõjaväelane (kolonel), lauljatar Miliza Korjuse isa
- Gustav Kunnos (1878–1926), Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kindralmajor)
- Karl von Kügelgen (1772–1832), baltisaksa kunstnik
- Carl Rudolf Lehbert (1858–1928), baltisaksa apteeker ja bioloog
- Charles Leroux (1856–1889), ameerika aeronaut, langevarjur ja langevarjukonstruktor, hukkus 1889. aastal langevarjuhüppel Tallinnas
- Jaan Linnamägi (1862–1930), eesti notar ja ühiskonnategelane ("Estonia teatri isa")
- Theodor Dietrich Witgenstein Luther (1812–1869), vaimulik
- Gertrud Elisabeth Mara (1749–1833), saksa ooperilaulja (sopran); hauakivi tükid säilinud Raidkivimuuseumis
- Alexander Heinrich Neus (1795–1876), baltisaksa folklorist, pedagoog ja luuletaja
- Johann Jakob Nocks (1800–1890), eesti haridustegelane ja folklorist
- Carl Julius Albert Paucker (1798–1856), baltisaksa ajaloolane ja genealoog
- Netty Pinna (1883–1937), eesti näitleja; ümber maetud Metsakalmistule
- Heinrich Rosenthal (1846–1916), eesti rahvusliku liikumise tegelane ja arst[5]
- Eugenie Rosenthal (1845–1897), Heinrich Rosenthali abikaasa, Johann Voldemar Jannseni tütar (ja Lydia Jannseni (Koidula) õde)
- Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (1812–1883), saksa päritolu Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist
- Erika Tetzky (1894–1918), eesti tantsija ja näitleja; ümber maetud Metsakalmistule[2][3]
- Sophie Tieck (1775–1833), saksa luuletaja ja näitekirjanik
- Konstantin Türnpu (1865–1927), eesti helilooja, koorijuht ja organist; ümber maetud Metsakalmistule
- Hans Otto von Wachten (1786-1874), kindralleitnant
- Carl Edmund William Gahlnbäck (1843 Tallinn − 1902 Wiesbaden[6]), kaupmees Tallinnas, ettevõte Carl F. Gahlnbäck juht, Mustpeade vennaskonna liige
Viited
- ↑ Punased matused Tallinnas. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr. 125, lk. 7.
- ↑ 2,0 2,1 Tantsijatar Erika Tetzky Estonia teatrile ohverdatud elu Heili Reinart, Postimees, 28. märts 2017
- ↑ 3,0 3,1 Haudi. Kalmistute register
- ↑ Mari Kodres: Kopli kalmistupargi argipäeva häirivad alkohoolikud ja vandaalid, Eesti Päevaleht 11. august 2009
- ↑ "Vana ja Hea: "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel"". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2021. Vaadatud 20. novembril 2019.
- ↑ Tageschronik, Revalsche Zeitung, nr. 181, 14 august 1902
Kirjandus
- Küllike Rooväli. Hävitatud surnuaed saab taas nekropoliks, Postimees 31. august 2000.
Välislingid
- Kopli kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
- Linn otsib ideid Kopli pargi mälestustähise rajamiseks, Eesti Päevaleht Online, 3. aprill 2003.
- Robert Nerman: Vene võim hävitas Kopli kalmistu, Eesti Päevaleht, 10. juuni 2004.
- Vaade Telliskopli (Kopli) kalmistule suvel (foto Eesti Ajaloomuuseumi foto-ja negatiivikogus)
You must be logged in to post a comment.