Kopli kalmistu (saksa keeles Friedhof Ziegelskoppel) oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.

Ajalugu

Pargi üks sissepääsudest
Kopli kalmistu 1920. aastatel
Kopli kalmistu
Vaade Kopli kalmistusle (1925)
Loodearmee mälestusmärk

Kopli kalmistu rajati 1774. aastal pärast seda, kui Venemaa keisririigis keelati kirikutesse ja elamute lähedusse matmine. Kalmistule maeti saksakeelsete Niguliste ja Oleviste koguduste liikmeid: kalmistu idapoolne osa kuulus Oleviste ja läänepoolne osa Niguliste kogudusele. Esimene kalmistule maetu oli Taani päritolu maalikunstnik Hildebrand Hildebrandsen.

1833. aastal laiendati kalmistut veelgi ida- ja läänesuunas ning oma lõpliku suuruse, umbes 10 hektarit, sai kalmistu aastatel 1868–1869.

Kopli kalmistust sai omaaegne Eesti kõige suurema kabelite arvuga nekropol. Kopli kalmistule maeti hulk baltisaksa kultuuritegelasi.

28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene ilmalik matus Kopli kalmistul.[1]

1951. aastal kalmistu likvideeriti Nõukogude Liidu võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu Eduard Bornhöhe, Netty Pinna, Erika Tetzky[2][3] ja Konstantin Türnpu.

1993. aastal võeti endine Kopli kalmistu looduskaitse alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi Kopli kalmistupargiks.

2006. aastal lõpetati Kopli kalmistupargis ulatuslikud korrastustööd.[4]

Kopli kalmistule maetuid

Viited

  1. Punased matused Tallinnas. Vaba Maa, 30. mai 1933, nr. 125, lk. 7.
  2. 2,0 2,1 Tantsijatar Erika Tetzky Estonia teatrile ohverdatud elu Heili Reinart, Postimees, 28. märts 2017
  3. 3,0 3,1 Haudi. Kalmistute register
  4. Mari Kodres: Kopli kalmistupargi argipäeva häirivad alkohoolikud ja vandaalid, Eesti Päevaleht 11. august 2009
  5. "Vana ja Hea: "Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel"". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2021. Vaadatud 20. novembril 2019.
  6. Tageschronik, Revalsche Zeitung, nr. 181, 14 august 1902

Kirjandus

  • Küllike Rooväli. Hävitatud surnuaed saab taas nekropoliks, Postimees 31. august 2000.

Välislingid

No tags for this post.