Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.
Morfoloogia
Esimesel aastal kasvatab kaalikas lehekodarikuga juurvilja, teisel aastal aga 1–1,5 m pikkuse õisikuvarre, õitseb ja annab seemne.
Suurem osa kaalika juurviljast kasvab tavaliselt mullast välja. Vili on lapiku või ümarlapiku kujuga. Koor on alumisel osal kollane, maapealsel osal hallikas- kuni kollakasroheline või violetjas. Juurvilja sisu on kollane või valge, mahlane ja normaalsetes tingimustes kiududeta.
Lehed on sügavalt lõhestunud, pikarootsulised kaetud vahakirmega, hallikas- või sinakasrohelised.
Õisik on harunev pööris püstise varre otsas. Õied on kollased, sisaldavad rohkesti nektarit.
Vili on kõder. Seemned väikesed, tumepruunid.
Levila
Vana kultuurtaim, mis pärineb Kesk- ja Põhja-Euroopast.
Kasutamine
Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju.
Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte.
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
|
|
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 22.12.2010.
You must be logged in to post a comment.