|
See artikkel räägib punakaartlasest; punkansambli kohta vaata artiklit Alice Tisler (ansambel) |
Alice Tisler (4. august 1893 – 23. veebruar 1918[1]) oli Eesti kommunist ja üks Tallinna punakaardi väheseid naispunakaartlasi.
Eluloost
Alice Tisler sündis Kunda külje all Kuura külas mõisamoonaka tütrena. 1906. aastal siirdus perekond Kundasse, perepea asus tööle tsemenditehasesse.[1]
Alice õppis Kunda küla- ja kihelkonnakoolis, töötas Kunda ja Malla mõisa põldudel ja turbarabas.
1910. aastal ta asus koos noorema õe Rosaliega elama Tallinna, kus hakkas tööle tehases.
Veebruarirevolutsiooni ajal 1917. aastal töötas ta Vene-Balti Laevatehases[2] šrapnellitsehhis[3] treialina. Võttis osa revolutsioonist ja poliitvangide vabastamisest. VSDTP Tallinna Komitee propagandistide kolleegiumi liikmena organiseeris Tisler bolševistlikku selgitustööd Tallinna tehastes ja väeosades ning esines propagandakõnedega.[1]
1918. aastal algul, kui Saksa keisririigi regulaarväed lähenesid Tallinnale, liitus ta Tallinna punakaartlaste salgaga (umbes 400 võitlejat), kes staabikapten Andrei Põllu juhtimisel läksid tõkestama sakslaste edasitungi. 23. veebruaril 1918 toimus Keila mõisa lähedal punakaartlaste ja Saksa sõjaväe allüksuse vahel Keila lahing. Punakaartlased olid sunnitud pagema. Lahingus langes 45 punakaartlast, nende seas Alice Tisler.[1] Tema elukaaslane oli Harald Ferdinand Telliskivi (1898–1918), kes langes samas lahingus[4]. Alice Tisler oli peitnud end pärast lahingut koos mõne kaasvõitlejaga Kingu heinaküüni, kust sakslased nad leidsid ja kohapeal püssitääkidega läbi torkasid.
Alice Tisler on maetud Keila kalmistule[5]. Ta maeti tema omaste poolt ilma vaimulikuta. Sellepärast puudub tema nimi ka Keila koguduse surnuteraamatus.
Mälestuse jäädvustamine
- Magasini tänav Tallinnas sai Alice Tisleri nime 12. juulil 1949 ning kandis seda 1990. aastani.[1]
- Kunda lähedal Kuural avati sünnikodu mälestuskivi 27. oktoobril 1978[5]. Tekstiga - "Siin asus Alice Tisleri (1893-1918) sünnikodu".[6]
- Kundas oli ka Tisleri tänav[5].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 367 anti Kunda Keskkoolile ÜLKNÜ 50. aastapäeva puhul 25. oktoobril 1968 Alice Tisleri nimi.[7]
- Keila linnas kandis Alice Tisleri nime Keskpark, kus asus ka tema püst. Mälestusmärk avati 19. juulil 1968. aastal ja võeti maha 11. juulil 1990. aastal. Kunstnikuks Ellen Kolk ja arhitekt Ain Õun[5].
- Keilas kandis Tähe tänav Alice Tisleri nime[8].
- Keilas tähistati Alice Tisleri surmakoht – Kingu küün – mälestustahvliga “Siin hukkus Alice Tisler”. Vana paekivihoone oli hiljem kasutusel laona ning praegu asub selle Toominga 5 krundi vundamendil suveterrass.[9]
- Tallinna 22. Keskkooli (praegune Jakob Westholmi Gümnaasium) pioneerimalev oli Alice Tisleri nimeline. Pioneeride toas oli Endel Taniloo valmistatud kipsist büst[5].
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Isikunimelised tänavad Tallinnas. Aleksander Kivi. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 101–103.
- ↑ Abe Liebman, Keila lahing, Edasi Kommunismile: EKP Tapa Rajoonikomitee ja Tapa Rajooni TSN häälekandja, nr. 21, 20 veebruar 1958
- ↑ Joosep Saat, Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) II, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 21, 1972, nr 1, lk 9
- ↑ https://www.geni.com/people/Harald-Ferdinand-Telliskivi/6000000006906185322 Geni
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Kuura Alice Tisler". Eesti monumentide e-kataloog.
- ↑ "kuura-alice-tisler-kavand.pdf" (PDF). Eesti monumentide e-kataloog.
- ↑ Väljavõte Kunda Ühisgümnaasiumi kodulehelt(arhiivitud lehekülg)
- ↑ "Keila tänavanimedest". Keila Leht, nr. 37. 16. oktoober 2015.
- ↑ "7. Punarevolutsionäär Alice Tisler, maailmasõjad ja küüditamised". Keila Leht, nr. 45. 7. detsember 2018.
Välislingid
- Pilt Alice Tisleri mälestustahvlist monument.ee lehel
- Magasini 9 - Ärileht, 30. märts 1996.
- Geni
- Postimees. Andres Adamson
You must be logged in to post a comment.