Paljasseemnetaimed
Eesti paljasseemnetaimed
Eestis kasvab pärismaisena neli liiki paljasseemnetaimi, mis esindavad järgmisi paljasseemnetaimede sugukondi:
- männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk,
- küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas,
- jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu.
Evolutsioon
Vanimad teadaolevad paljasseemnetaimed pärinevad hiliskarbonist Pennsylvania ajastikust enam kui 300 miljonit aastat tagasi. Tõenäoliselt põlvnevad nad käbi meenutavate paljunemisorganitega paljasseemnetaimest Cordaites, mis meenutas tänapäeva araukaariat. Tähtsa kohastumusena sõltuvad paljasseemnetaimed veest vähem kui nende eellased. Selleks kujunes taimel välja tolmlemine, mis võimaldas taimel viljastuda ilma vee abita, ja seeme, mis võimaldas taime embrüol sattuda teise kohta ja seal arenema hakata.
Paljasseemnetaimed olid ühed vähestest eluslooduse rühmadest, mis said kasu permi ja triiase vahel toimunud massilisest väljasuremisest 250 miljonit aastat tagasi, mille tulemusena surid välja pooled maismaataimede liigid ja 70% maismaaselgroogsete liikidest.
Süstemaatika
hõimkond Coniferophyta; okaspuutaimed
- klass Pinopsida; okaspuud
- selts Pinales; okaspuulaadsed
- selts †Cordaitales
- selts †Vojnovskyales
- selts †Voltziales
hõimkond Gnetophyta; vastaklehiktaimed
- klass Gnetopsida
- selts Ephedrales; efedralaadsed
- selts Gnetales
- selts Welwitschiales
hõimkond Cycadophyta; palmlehiktaimed
- klass Cycadopsida
- selts Cycadales
- selts †Gigantopteridales
- selts †Medullosales
- selts †Phasmatocycadales
hõimkond Ginkgophyta; hõlmikpuutaimed
- klass Ginkgoopsida
- selts Ginkgoales