Justiits- ja digiministeerium läheb kriitikat pälvinud kohtureformiga uuele katsele. Ministri sõnul on kohtud saanud viimastel aastatel oluliselt raha juurde, samas on kohtupidamine läinud aeglasemaks.

“Me lahendame seda niimoodi, et kohtunikud spetsialiseeruvad rohkem, osasid asju saab jagada üle Eesti ja kohtute juhtimine läheb kohtute enda kätte, ehk kohtud muutuvad iseseisvamaks, ent hakkavad ka selgemini vastutama riigikogu ees, et kuidas nende tulemusnäitajad on siis?” lausus justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200).

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles, et seadus liigub küll õiges suunas, aga ta ei toeta kohtute juhtimise muudatusi. Kõve sõnul on eelnõu koostatud kiirustades.

“Valesti võib minna see, et meil tuleb selline kohtuhaldusmudel, millest keegi ei tea täpselt, mida see endast kujutab. Kui kaheksa kohtuesimeest ja üksteist kohtute nõukogu liiget peaksid koos ilma selge tugistruktuurita ja pädevusjaotusega koos ministeeriumiga järgmisel aastal minema kohtuid vastu haldama koos eelarvega, mille kohta ka mitte midagi teada ei ole, siis see tundub olevat natuke läbimõtlematu ja kiirustatud. See võib tähendada halvemal juhul seda, et kohtuasjad jäävad veel rohkem venima,” sõnas Kõve.

“Seda protsessi on iseloomustanud see, et väga mahukad ja väga põhimõttelised muudatused on olnud kohtusüsteemi ees laual viimase poole aasta jooksul ja seda sellises olukorras, kus kõiki neid muudatusi tahetakse läbi viia erakordse kiirusega,” ütles kohtunike ühingu esimees Anu Uritam.

Kohtureformi viimasest versioonist on kadunud kohtute ühendamise ettepanek. Küll aga pole kuhugi kadunud soov, et kohtuveskid jahvataksid kiiremini. Iseasi, kuidas seda saavutada.

Reformiga täiendatakse kohtute seadust punktiga, mis ütleb, et kohtuasja menetlus ei kesta ühes kohtuastmes üldjuhul üle üheksa kuu. Kohtunike ühingu esimehe sõnul meenutab kohtutele ajalise piiri seadmine Ungarit, mida päris demokraatlikuks enam pidada ei saa.

“Paraku pean ütlema, et ilma täiendavaid ressursse lisamata ei ole ju lihtsalt tähtaja kehtestamisega võimalik mingisugust sisulist tulemust saavutada. Sarnaselt ma võiks naljatamisi öelda, et me võime ka arstidele lihtsalt kehtestada tähtaja või kohustuse võtta kõik soovitud patsiendid vastu ühe nädala jooksul ja me teame väga hästi, et see ei ole võimalik olukorras, kus riigilised ressursid puuduvad,” lausus Uritam.

“See säte seal üheksast kuust tundub mulle äärmiselt deklaratiivne pakkumine ja selleks, et midagi päriselt muuta, tuleb muuta kohtumenetlusi ja tuleb muuta kohtute juhtimist ja töökorraldust tõhusamaks,” ütles Kõve.

Ka advokatuuri esimehe sõnul peaks riik kohtupidamise kiirendamiseks vaatama üle menetlusseadustiku, täitma kohtunike vabad ametikohad, leidma kohtujuristide palkamiseks lisavahendeid ja investeerima tehnoloogiasse.

“Kindlasti digitaliseerimine tuleb viia ka hoopis uuele tasemele, et anda ka kohtunikele kätte kaasaegsed tööriistad, tehisintellekt viia ka nende töölaudadele, sest täna kohtunikel seda võimalust ei ole,” sõnas advokatuuri esimees Imbi Jürgen.

Pakosta sõnul on kohtute uue infosüsteemi jaoks raha riigieelarves olemas, aga reformiga on samuti vaja edasi liikuda.

“Me oleme tegelikult kokku ju mitu aastat seda kohtureformi ette valmistanud ja see vastab sellele ettekujutusele, mis kohtud ise on kirja pannud oma arengukavas, et need on need muudatused, mida tuleb teha. Nüüd, kas neid teha kiiremini või aeglasemalt, siis ma ütleks, et veel aeglasemalt oleks keeruline,” lausus Pakosta.