
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt’ile seoses tuuleenergia planeeringutega, millele Sutt täna ümmarguselt ka vastas ja vastu vaidles.
Eestis on tuuleenergeetika planeerimine muutunud killustunuks ja koordineerimatuks. Sellele viitab ka majandus-ja tööstusminister Erkki Keldo omavalitsustele saadetud kiri, milles alutakse üleriigilise ülevaate koostamiseks teada anda, millises ajakavas on omavalitsusel plaanis planeeringuprotsessiga edasi liikuda — millal kavatsetakse planeeringud vastu võtta ja millal kehtestada.
Samal ajal kui kümned omavalitsused menetlevad paralleelselt väga mahukaid planeeringuid, näitab tegelik elektriturg, et taastuvenergia tootmisvõime ületab juba praegu turu vajaduse. Riigile kuuluva Eesti Energia näitel on näha, et uute ja suurte tuuleparkide valmimisel jääb osa tootmisvõimsusest kasutamata, sest elektrihind on Iiiga madal ja võrgu võimekus piiratud.
Eesti Energia taastuvenergia tootmisvõimekus kasvas viimase aasta jooksul märkimisväärselt Eestis lisandus 255 MW Sopi—Tootsi tuulepark ja Leedus 90 MW Kelme II park. Ometi tootis kontsern tänavu kolmandas kvartalis vaid 5% rohkem taastuvenergiat kui aasta varem — ning põhjuseks ei olnud tuuleolud. Tagasiminek oh seotud turuolukorraga: madala hinnaga tunde on sedavõrd palju, et isegi taastuvenergia ei pääse turule. Nagu ettevõtte juhid on selgitanud, on ,,võimsust rohkem kui müüki”. Eesti Energia on toonud välja, et kui suvel oleks elektri hind olnud 0 €/MWh asemel 20 €/MWh, oleks müügimaht olnud 500 GWh, mitte 362 GWh, ehk tootmata jai ligi veerand võimalikust mahust. Parkidel, mis saavad riigi toetust megavatt-tunni kohta, võib muutuvkulu olla isegi negatiivne — tootmine võib olla tasuv ka siis, kui hind langeb alla nulli.
Lähtudes eeltoodust, paluti vastuseid -järgmistele küsimustele:
-Kuidas tagab Kliimaministeerium, et tuuleenergeetika planeeringute andmed oleksid ühtsed, ajakohased ja vastaksid tegelikele planeeringudokumentidele?
-Millise metoodika alusel kliimaministeerium kogub ja arvutab planeeringute võimsust?
-Kas riigil on plaan koostada üleriigiline, ametlik ja koordineeritud tuuleenergeetika planeering, mis määraks ära sobivaimad arenduspiirkonnad (nt ca 100 tuuliku mahus)?
-Kuidas hindab ministeerium praeguse planeerimistegevuse kuluefektiivsust ja ressursikulu (sh toetused valdadele ning riigiasutuste töökoormus)?
-Kuidas hindab ministeerium olukorda, kus riigile kuuluv Eesti Energia peab oma tuuleparke alakoormama, kuna turul puudub nõudlus toodetud elektri järele?
-Miks jätkab kliimaministeerium uute tuuleparkide planeerimise ja toetamise edendamist olukorras, kus tootmisvõimsus on juba praegu suurem kui turuvajadus?
-Kuidas plaanitakse tagada, et riiklik energiapoliitika ja Euroopa Liidu taastuvenergiadirektiivid ei looks vastuolu keskkonna ja kogukondade huvidega, eriti kui planeeringud paiknevad valdavalt metsamaadel?
-Milliseid meetmeid kavatseb ministeerium rakendada, et vältida taastuvenergia ületootmisest tulenevat elektrihinna volatiilsust ja bilansienergia hinnatõusu?
-Kuidas tagatakse, et taastuvenergia arendused ei koormaks ülemääraselt kohalikke kogukondi ja looduskeskkonda, kui nende majanduslik vajadus on juba taidetud?