Kadri Mälk (aastani 1976 Kadri Sõerd; 27. jaanuar 1958 Tallinn – 1. jaanuar 2023) oli eesti ehtekunstnik ja õppejõud.

Mälk oli üks Eesti ehtekunsti koolkonna loojaid ja selle silmapaistev esindaja.^[1][2][3]

Kadri Mälk oli arstist ema ja psühholoogist isa ainus laps.Varases nooruses veetis ta palju aega vanaisa juures Abja-Paluojal.^[4]

Aastatel 1965–1976 õppis ta Nikolai Gogoli nimelises Tallinna 21. Keskkoolis.^[5] Kunstiõpinguid alustas 1977–1981 Tartu Kunstikoolis maali ja dekoratsiooni erialal (lõpetas cum laude, diplomitöö juhendaja Sirje Parve). Aastatel 1981–1986 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ehtekunsti erialal professor Leili Kuldkepi käe all.^[6]

Aastatel 1993–1994 õppis ta Helsingi Ülikoolis ja Lahti Kujunduskunsti Instituudis gemmoloogiat Esko Timoneni juhendamisel. Seejärel jätkas ta õpinguid Bernd Munsteineri kivilõikeateljees Saksamaal. Kivilihvimise ja gemmoloogia alal täiendas ta end ka Peterburis.^[7] 2003. aastal oli Mälk Portugalis residentuuris.^[8]

Aastail 1986–1993 töötas Mälk vabakunstnikuna.^[7] Tema esimene ateljee asus Gonsiori tänaval^[9], teine Sulevimäel.^[10]

1989. aastal alustas Mälk õppejõutööd toonases Tallinna Kunstiülikoolis.^[11] 1996. aastast oli Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala professor.^[1][12] Ta oli emeriitprofessor alates 2022. aastast.^[13]

Mälk töötas külalisõppejõuna ka paljudes välisülikoolides, alustades 1996. aastal Kuninglikust Kunstikolledžist Londonis^[14] ning lõpetades 2015. ja 2016. aasta sügisel Müncheni Kunstiakadeemiaga.^[7]

Aastatel 2005^[15] ja 2012^[2] oli Mälk kunstiajakirja Kunst.ee ehtekunsti erinumbri külalistoimetaja. 2008. aastal algas koostöö saksa kirjastusega Arnoldsche.^[16]

2015. aastast tegeles ta ka ikoonimaaliga.^[17]

Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2022‒2024.^[18]

1999. aastal asutas ta ehtekunstirühmituse õhuLoss.^[19]

2008. aastal asutas Mälk heategevusfondi Noor Eesti Ehe, mis toetas noori andekaid ehtekunstnikke.^[20]

Mälgu kunstiteoseid on eksponeeritud üle kogu maailma. Tema ehteid on omandanud lisaks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile ka Victoria ja Alberti muuseum Londonis, Šveitsi Rahvusmuuseum Zürichis, Ermitaaž Peterburis, Smithsoniani Rahvusmuuseum New Yorgis, Houstoni Kaunite Kunstide Muuseum USA-s, LACMA Los Angeleses, KunstgewerbeMuseum Berliinis, Museum für Kunst und Gerwerbe Hamburgis, Cominelli Foundation Permanent Collection Itaalias ja paljud teised avalikud kunstikogud.^[3]

Isikunäitusi

• Mälgu esimene isikunäitus toimus 1989. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis koostöös sisearhitekt Pille Lausmäega, kes kujundas näitusele vitriinid. Sama näitus oli hiljem väljas ka Tartu Kunstimuuseumis.
  • 1989 Tallinna Kunstihoone galerii
  • 1989 Tartu Kunstimuuseum
• 1991 Verkaranta kunstikeskus, Tampere, Soome
• 1993 Luum Galerii, Tallinn
• 1994 Saaremaa Muuseum, Kuressaare
• 1995 Galerie Néon, Brüssel, Belgia
• 1996 Galerie Farel, Aigle, Šveits
• 1997 Rotermanni soolaladu, Tallinn
• 1998 Galerie Biró, München, Saksamaa
• 2000/01 "Arhipelaag. Igatsus". Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tallinn
• 2002 "Fata Morgana". Konstepidemin, Göteborg, Rootsi
• 2003 Galeria Shibuichi, Porto, Portugal
• 2004 "Fata Morgana". Galeria Reverso, Lissabon, Portugal
• 2007 Espace Solidor, Cagnes-sur-Mer, Prantsusmaa (koos Piret Hirve ja Tanel Veenrega)
• 2007 Galerie Biró, München, Saksamaa (koos Piret Hirve ja Tanel Veenrega)
• 2010 Hingepalve kabel. Dominiiklaste klooster, Tallinn
• 2016 TESTAMENT. Tallinna Niguliste kirik
• 2016 Portreegalerii, Tallinn
• 2016 Galerie Biró, München, Saksamaa
• 2017 Louise Smit, Amsterdam, Holland

• 1987 – Eesti noore tarbekunstniku aastapreemia^[22]
• 1988 – IV tarbekunstitriennaali grand prix^[22]
• 1992 – Soome PRIX ARTICA Honourable Mention^[22]
• 1994 – Kristjan Raua preemia^[22]
• 1995 – Est-Fem, ajakirja Eesti Naine preemia^[22]
• 1997 – Award of Excellence, Shippo Conference, Tōkyō^[22]
• 1997 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (näituse "Millennium" kureerimine)^[22]
• 1998 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia^[23]
• 2001 – Ars Ornata Südamepreemia, Köln^[22]
• 2003 – Portugali Vabariigi Teeneteordeni ohvitseririst^[22]
• 2004 – Ted Noteni kuldpreemia, Amsterdam^[22]
• 2005 – 2. Euroopa kaasaegse ehtekunsti triennaali grand prix, Belgia^[22]
• 2015 – stipendium "Ela ja sära"^[24]
• 2016 – Baieri riigipreemia, München^[25][26]
• 2017 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[27]
• 2017 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia^[23]
• 2017 – Kristjan Raua preemia (näitus Niguliste muuseumis koos senist loomingut ning loometeed koondava raamatuga, samuti teedrajav tegevus ehtekunstniku ja õppejõuna)^[1]

Tema isa oli psühholoog Juhan Sõerd.

Tema abikaasa oli tõlkija ja literaat Mati Sirkel.^[7] Varem on ta abielus olnud Kaljo Mälgu ja teatrikunstnik Vadim Fomitševiga.^[28]

• 2004. aastal valmis režissöör Marianne Kõrveri (Exitfilm) dokumentaalfilm Mälgust "Kujutluse tume taevas".^[1]
• "Pealelend: Kadri Mälk". Sirp, 15. september 2006
• Maris Meiessaar. "Kadri Mälk usub ehtemaagiasse". Eesti Päevaleht, 6. september 2008
• Mari Peegel. "Kadri Mälk: kivi on metsik nagu loom". Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2016
• Pekka Erelt. "Kadri Mälgu Elu raamat". Eesti Ekspress, 12. oktoober 2016
• Stacey Koosel. "Tabud ja testamendid". Sirp, 21. oktoober 2016
• Peeter Sauter. "Testament Niguliste kirikus ja Portreegaleriis". KesKus, 20. detsember 2016
• Urmas Lüüs. "Silmale nähtamatu maailma tõlk. Usutlus ehtekunstnik Kadri Mälguga". Müürileht, 24. detsember 2016

• Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul