Ermil Allik (29. jaanuar 1917 Kaarepere – 22. aprill 2003) oli eesti õigeusu vaimulik (ülempreester).

Ta sündis 1917. aastal Tartumaal Kaareperes talupidaja Augustin Alliku ja Armilde Pauline Alliku (sündinud Klarmann) peres. Lõpetas Tartu ühiskommertsgümnaasiumi 1936. aastal, õppis aastatel 1937–1941 Tartu Ülikooli veterinaaria osakonnas, astus 1938. aastal korporatsiooni Fraternitas Tartuensis liikmeks, sooritas 1943. aastal vaimuliku kutseeksami.

Ülempreester Ermil Allik suri 22. aprillil 2003 ja maeti Kaarepere kalmistule.^[1]

• pühitseti diakoniks ja kohe seejärel preestriks 2. aprillil 1943 Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Aleksandri poolt

• ülendati ülempreestriks Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Aleksiuse poolt.

• pr/üpr Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria koguduses 2. aprillist 1943 kuni 23. aprillini 2003

• pr/üpr Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute koguduses 1945–1974 (oli koguduse viimane preester)

• pr Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses 1951–1955 (oli koguduse viimane preester)

• pr/üpr Saduküla Vaga Joosepi koguduses 1955–1965 (oli koguduse viimane preester)

• üpr Kolga-Jaani Püha Nikolai koguduses 1975–2003^[2]

• puusaehe (nabedrennik)
• peaehe
• mitra kandmise õigus
• Valgetähe III klassi teenetemärk 1997^[3]
• Püha Piiskop Platoni ordeni III järk 9. jaanuaril 2003

Ermil Alliku abikaasa oli Lydia Allik (sündinud Alt), nende lapsed Georg Allik, Paul Allik ja Tiina Allik.

• Kaarepere vald
• Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria kirik
• Laiuse Jumalaema Sündimise Kirik