Elame masendavas olukorras, kus sinimustvalge lehvib sõna otseses mõttes prügimäel, nii võib öelda ilma poeetilise vihjeta briti proletaarse kirjanduse klassikale. Iive, majandus, energeetika, põhiseaduslik kord ja kaitsevõime on varemetes. Valitsev bande, kelle toetus on ehk 10%, harrastab enesehävituslikku poliitikat, mis nende välismaistele isandatele kindlasti kangesti meeldib.
Kasulikud ja head asjad on lõhutud: rüvetatakse perekonda, moraali, valimisi, kultuuri ja keelt, isegi uus õigekeelsussõnaraamat on kohitsetud kontorikeele nätske porukas. Majandusest pole pärast kliimasurmasekti haiglaste vaadete valitsevaks poliitikaks muutmist enam midagi rääkida. Firmad sulgevad uksi, inimesed ägavad viletsuses.
Usaldada ei saa enam kedagi, isegi mitte arste ja teadlasi, kes vaipsüstimise raames sooritasid inimsusevastase kuriteo, selles olen ma veendunud, ja valgetes kitlites pätte paljastavaid uuringuid tuleb iga päevaga. Keegi ei ole meile vist rohkem valetanud kui arstid ja niinimetatud julgeolekueksperdid.
Süvariigi masuurikatest läbiimbunud jõustruktuurid, meedia ja riigiametid on hullemad kui prügimägi, see on haisev mudamülgas. Aukohal meie prügimäeks muudetud kodumaal on õigusriigi jäänused. Puudub võimude lahusus, puudub sõltumatu kohtuvõim, prokuratuurist rääkimata. Kui on vaja poliitilisi vastaseid represseerida, siis seda ka tehakse.
Valu saavad nii konservatiivid kui libakonservatiivid, paljud ei tee niikuinii vahet, seega tuleb virutada kõigile, ka neile, kes ainult välimuse järgi inimest meenutavad. Kõik see solgiauk kokku on globalistide-satanistide vandenõu. Ükski õudus ja lollus, olgu laste kohitsemine või kriminaalne sõjaõhutamine ei ole algust saanud Eestist.
Meie liberaalid ja muud uuskommunistid ei ole suured isemõtlejad, kogu kurjus ja lollus on importkaup, tont teab millistes okultistide ja pedofiilide mõttekodades valmis vaaritatud vaimne mürk. Ja kange mürk, nagu näeme. Eestist ei ole enam palju järele jäänud. Immigratsioonivaimustus, homoiharus, feministlik laamendamine ja kliimapettus on teinud puhta nurga.
Loodetavasti Kaja Kallase eidelik sekeldamine ja tuhm tähelend eurokontoris – Eesti kõigi aegede kõige suurem ja kõige häbistavam mainekampaania – teeb meile nii palju kahju, et eestlased visatakse globalistide kambast välja – häbi on selliste pooletoobiste pärast. Lai maailm ilmselgelt arvab, et Kaja ei ole meie kõige võimekam isik ja tema kaasmaalased on veel hullemad töllakad.
Ja mis on meil üldse kõigi ninatarkade välismaa degenerantidega asja? Selge, et nad annavad suurtele ülemustele priskeid pistised ja oma käsilaste mõnusaid äriotsi ja korruptsioonivõimalusi. Häädemeeste megaraudtee on puhas rahapesuots, täpselt nagu tuulemöldrite miljonid ja maski, testi ja süsti hiigelkasumid. Ei erine ka suure suuga taevani kiidetud kaitsetööstus hiiglaslikust skeemist – sõjandusse maetakse raha kosmilistes kogustes. Aga kus on kaitsevõime, kus relvad? Vastust teab vaid tuul. Lapilistes pidžaamades vargad muidugi ka.
Kahetsusväärsel kombel on kaitseministeeriumist kadunud 700 miljonit, aga keegi ei taha sellest rääkida, kongi toppimisest ei ole juttugi, asi on piinlik, vägagi häbiväärne ja arengute valguses võib viia sõjalise katastroofini. Jälle ei midagi uut, Euroopa kaitsevõime ongi selline, tegevuspõhine. Tegevuseks on mõistagi pesuehtne korruptsioon.
Vanglad seisavad muidugi tühjalt, kommunistidest naistekaitsjad lasevad naisepussitajal vabalt ringi lipata ja toovad meie vanglasse Rootsi musulmanidest pasatskeid. Nägin ise, kuidas üks rumal tädi põhjendas immigrantidest pättide Eestisse toomist kaitsevõime suurendamisega.
Võimalik, et see on meie ajaloo kõige suurem ja jultunud vale. Ja on ka väga tõenäoline, et keegi seda jama ikkagi usub, inimesed loevad kommunistide lehti ja vaatavad kommunistide telejaamu, tahes tahtmata jääb midagi külge. Ärge lugege kommuniste, hoidke inimvaenulikust propagandast eemale.
Piisab sellest, et jätiseid ja solki on kõikjal meie ümber, endale pähe pole mõtet rämpsmarksismi, -feminismi ja -globalismi koguda, lõpuks oled kliimahull valmis. Kurb on meie lugu, kõik on ära rikutud, kõik on pekki keeratud, saastalademed kasvavad üle pea. Ja enamus päid on ka mädad.
Valgustavalt mõjus äsjane lipusõda Viljandi palakate valguses, kus ligi pooled inimesed tahtsid avalikus ruumis näha Ukraina lippu, Eesti lipp on neile krantsidele suva. Riigikogus saadeti sinimustvalge samuti pikalt, EKRE eelnõu ametiasutustele ainult Eesti lippude heiskamisest ei läinud läbi, ka isamaalased ei neelanud Eesti lippu alla, liiga kange kraam, teadagi.
Sellised puupead, sellised põhulõuad. Selle peale ütlen, et siin on Eesti ja siin lehvib ainult Eesti lipp. Slaavi vennatapusõdade entusiastid võivad heisata kullast peldikupoti või kanda eebenipuust prilllauda kaelas – vaba maa, ise teavad. Niikuinii on kõik prügimägi, närukaelad on kõik ära solkinud, aga lippu neile ikkagi ei anna. Ei anna.
Sven Sildnik