Iskander
| 9K720 Iskander SS-26 Stone | |
|---|---|
 Iskander-M rakett stardiseadeldisel MZKT-7930 sõjalistehnilisel esitlusel «ARMY-2016» | |
| Päritoluriik |
 Venemaa |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 2006– |
| Kasutajad |
Venemaa maaväed Armeenia relvajõud Alžeeria rahvusarmee Valgevene relvajõud |
| Sõjad |
Vene-Gruusia sõda Süüria kodusõda 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt Vene-Ukraina sõda |
| Tootmise ajalugu | |
| Tootja |
OAO Votkinski zavod PO Barrikadõ |
| Toodetud ühikuid | 140 süsteemi aprill 2020 seisuga |
| Variandid | Iskander-M, Iskander-K, Iskander-E |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 3800 kg |
| Pikkus | 7,3 m |
| Läbimõõt | 920 mm |
|
| |
Tegevusulatus | 500 km |
| Täpsus |
1-30m (9K720) 5-7m (Iskander-M) |
9K720 Iskander (vene keeles «Искандер»; NATO koodnimi SS-26 Stone) on Venemaa mobiilne operatiiv-taktikaline raketikompleks, mis kasutab ballistilisi ja tiibrakette.
Raketisüsteemid (Iskander-М) pidid aastaks 2020 välja vahetama väidetavalt vananenud OTR-21 Totška süsteemid Venemaa sõjaväes. Raketi liikumiskiirus ületab helikiirust ja on 2100–2600 m/s (6–7 Mach). Maksimaalne lennukaugus on 500 km ja kõrgus 50 km.
Iskanderit on võimalik kasutada erinevate lõhkepeadega: kassettmoon, termobaariline, kild-fugass, punkrivastane ja radarivastane elektromagnetiline (EMP) lõhkepea. Rakett on võimeline kandma ka tuumalõhkepäid.[1][2][3]
Eestile lähimad Iskanderite asukohad on Luuga ja Kaliningradi oblast.[4]
Vene-Ukraina sõjas on Ukraina USA õhutõrjesüsteemiga Patriot Iskandereid alla tulistanud.[5][6]
Variandid
Iskander raketisüsteemist on loodud erinevaid variante:
- Iskander-M on variant Vene relvajõudude jaoks kahe 9M723 kvaasiballistilise raketiga. Vahetult pärast starti ja sihtmärgile lähenemisel võib rakett sooritada manöövreid, et vältida õhutõrjerakette.
- Iskander-E on vähendatud lennukaugusega (kuni 280 km) eksportvariant.
- Iskander-K (vene keeles "крылатая ракета") on tiibrakett. Mudel 9M728 R-500 on lennukõrgusega kuni 6 km, lennukaugus on 500 km. Mudel 9M729 Novator on kuni 2500 km lennuulatusega.[7]
Viited
- ↑ "9K720 Iskander-M (SS-26 Stone) – Program". 15. november 2008.
- ↑ "9K720 Iskander-M (SS-26 Stone) GlobalSecurity.org". 15. november 2008.
- ↑ "NATO Members Alarmed by Russian Nuclear Missile Deployment". 17. detsember 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2014. Vaadatud 23. detsembril 2014.
- ↑ "Suur satelliidianalüüs. Mis toimub Putini sõjaväebaasides Eesti piiri taga ja kui suurt ohtu nad meile tegelikult kujutavad". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. juunil 2025.
- ↑ "Sõja 460. päev: Venemaa ründas Kiievit nii öösel kui ka uuesti ennelõunal". ERR. 29. mai 2023. Vaadatud 2. juunil 2023.
Ukraina tulistas alla kõik teise rünnakulaine 11 Iskanderi raketti
- ↑ "Venemaa tegi Kiievi vastu 24 tunni jooksul kolmanda õhurünnaku". ERR. 30. mai 2023. Vaadatud 2. juunil 2023.
Venemaa tegi Kiievi vastu 24 tunni jooksul kolmanda õhurünnaku
- ↑ Minnik, Taavi (6. detsember 2025). ""See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 6. detsembril 2025.
Vaata ka
Välislingid
- Heiki Suurkask (11. oktoober 2016). "Raketisüsteem Iskander - hirmus relv meie piiri taga (kuigi on hullematki nähtud)". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 5. juunil 2025.
- Taavi Minnik (5. juuni 2025). "VIDEO - „Sellise asja eest tuleks sõjaväes maha lasta!" Ukraina hävitas just Venemaa kõige surmavama relva". (relva joonis) forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 5. juunil 2025.