Kunda
 |
See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta vaata artiklit Kunda küla. |
| Kunda | |
|---|---|
 Kunda tehas | |
Pindala: 10,1 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 2990 (1.01.2025)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3612[3] | |
| Koordinaadid: 59° 30′ N, 26° 32′ E | |
  | |
 |
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. See asub Kunda jõe suudmealal.
Kunda sai aleviõigused 1920. aastal, kui aleviga liideti Lontova, rannaküla Maagerand ja Lähta moonaküla. 1. maist 1938 on Kundal linnaõigused.
Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord 33,1 kraadi. Linna järgi on nimetuse saanud ordoviitsiumi Kunda lade.[4]
Ajalugu
Kunda on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870. aastal rajatud tsemendivabriku juurde. Sellest ajast on Kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda AS Kunda Nordic Tsement, mis kuulub rahvusvahelise Heidelberg Cement Groupi koosseisu. Aastal 1905 valmis Rakvere–Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam.
Kunda alev lahutati Kunda-Malla vallast 26. märtsil 1920[5] ja sai 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega[6] kolmanda astme linnaks.
Varem tähistas Kunda nimi linnast 2,5 kilomeetrit lõuna pool asunud Kunda mõisa, mida on esmamainitud 1443. aastal kivist vasallilinnusena. Mõis on nime saanud Cundiste perekonna järgi. 1770. aastatel püstitatud varaklassitsistlik mõisahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis.
Linna idaservas asub Kunda hiiemägi.
Kunda linna ja Kunda sadama vahel Kukerpalli orus asub Kukerpalli sild.
Kunda linna omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aasta 12. detsembril.[7] 2017. aastal ühines Kunda linn Viru-Nigula vallaga.
Linnavalitsemine
Kuni 2017. aastani oli Kunda omaette omavalitsusüksus. Aastatel 2015–2017 oli Kunda linnapea Kaido Veski. Kunda linnavolikogu juhtis 2017. aasta seisuga Janek Puusepp. Omavalitsusüksuse sümbolitena olid kasutusel Kunda lipp ja vapp.
Haridus ja kultuur
Kundas tegutsevad Kunda ühisgümnaasium ja Kunda Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke.
Tegutsevad Viru-Nigula valla muusikakool ja Viru-Nigula valla kultuurikeskus. Linnas asub veel Kunda linnaraamatukogu.
Endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones on avatud Kunda tsemendimuuseum.
Kunda tsemendivabriku pudelahi
Klinkerveski hoone
Dietz-ahju korsten nr 1
Päikeseloojang Kunda rannas
Majandus
Kundas tegutsevad suuremad tootmisettevõtted on AS Heidelbergs Materials Kunda tsemenditehas ja AS Estonian Cell haavapuitmassi tehas.
Tuntud inimesi
Linnas on sündinud astronoom Ernst Öpik, kirikuõpetaja Voldemar Kuljus, näitleja Argo Aadli, kirjanik Jüri Parijõgi ja Harald Suislepp, keemik Michael Wittlich, kunstnik Uno Ong, pedagoogikateadlane Lembit Andresen, koreograaf Ženja Fokin ja taani helilooja Knudåge Riisager.
Sõpruslinnad
Endisel omavalitsuslikul Kunda linnal oli neli sõpruslinna.[8]
Vaata ka
Viited
- ↑ Maakatastri statistika. Vaadatud 17.10.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 19.07.2025.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
- ↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kunda+lade
- ↑ https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19200403.2.7 Siseministri määrus 26. märtsil 1920. a. Kunda alevi Kunda-Malla vallast äralahutamise asjus (RT 1920, 49/50)
- ↑ Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
- ↑ Lääne-Viru maakonna Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valla ning Kunda linna, Pärnu maakonna Pärnu-Jaagupi alevi ning Koonga ja Surju valla, Põlva maakonna Mooste valla ja Võru maakonna Vastseliina valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)
- ↑
